ja lasteta, voolab Herewardi[1] veri. — Ah, Wilfred, Wilfred!“ hüüdis ta madalamal toonil, „oleksid sina suutnud oma arutut kirge valitseda, siis poleks sinu isa tarvitsenud üksiku tammena seista, sirutades oma kaitseta oksad tormihoogudele vastu!“ Need mõtted näisid tema viha mureks muutvat. Ta pani oda jällegi endisele paigale ja võttis uuesti toolil istet, vahtis põrandale ja näis langevat tumedasse mõtlusse.
Teda äratas äkki sarvehääl, millele vastasid koerad ulumise ja haukumisega saalis ning hoone teistes jagudes, kus neid asus kaks- kuni kolmkümmend. Valgel kepil kui ka teendritel oli pisut tegu, enne kui koerte kisast jagu saadi.
„Väravasse, poisid!“ hüüdis Cedric ruttu, niipea kui kisa sedavõrt oli vaikinud, et võidi tema häält kuulda. nVaadake, milliseid sõnumeid see sarv meile toob — teatab, ma arvan, et minu pinnal on sündinud vägivald ja röövimine.”
Enne kolme minutit teatas üks valvur: „Jorvaulx'i kloostri ülem Aymer ja vaprate ning auväärt tempelrüütlite[2] juhataja, suursugune rüütel Brian de Bois-Guilbert ühes väikese saatkonnaga paluvad üheks ööks võõrussõprust ja peavarju, olles teel turniirile, mida tunahomme peetakse Ashby-de-la Zouche lähedal.“
„Aymer, prior Aymer? Brian de Bois-Guilbert?“ pomises Cedric, „mõlemad normannid — kuid normandlane või saksilane, Rotherwoodis ei tohi võõrussõprus kunagi puududa; olgu nad tervitatud, kui nad heaks arvasid siin peatuda, aga nad oleksid veel enam tervitatud möödasõitnuina. Kuid autu oleks öömaja ja öö-eine andmise pärast nuriseda; külalisena peab isegi normann oma häbematust taltsutama. — Mine, Hundebert,“ lisas ta juurde, pöördudes oma nõnda-
- ↑ Cedricu isa, keda hüüti „viimseks inglaseks“, sest peale normannide võitu Hastingsi juuret 1066 pani tema neile veel viis aastat vastu. Tõlk.
- ↑ Tempelrüütlite ordu asutati aastal 1118 Jeruusalemma palverändajate kaitseks. Selle ordu esimene maja seisnud Saalomoni templi asemel, siit tema nimetus. Paavst Clemens V lõpetas ordu 1312. a.
40
