d. Teine oli rõõmus Uku püha kewade öö ja päewade ühepikkusel, mil loodus pikast talwe unest jälle ärkama hakkas. Uku 13) oli tuule ja tormi, hea ja halwa ilma isand, tema saatis wihma ja päikese paistet ja tema käest tuli õnnistus ja sigidus. Tema ette kummardas põllumees wilja wäljal ja meremees merel. Igas majas oli Uku wakk, kuhu temale andeid toodi ja igal külal ehk talul Uku kiwi, kus peal kewade pärast lõikust wilja ohwerdati. Looma tapmise juures toodi kõige pealt Ukule ohwrit Uku kiwile. Uku püha pühitsesiwad iseäranis naised suure ilu ja kombetega, sest ka naiste sigidus oli tema käes. Püha laupäewal kaeti aitas laud kõigesuguste aasta andidega. Seal oli liha, wõid, kalu, kooka, leiba, tangu mett j. n. e. ning mõdu. Nende toitude keskel seisis Uku wakk, kuhu pereisa igast wiljast kõige paremat sisse pani.
Uku wakale wajuma, |
Sigimata naised pandi ööseks aita Uku waka juurde kinni, kus nad targa sala nõuu järele tempusid tegiwad. Hommiku wara enne päewa tõusu juba käis peremees kõik põllu piirid läbi, ja waatas, kas kõik korras on. Kui kõik wiirastuseta leidis, ruttas ta rõõmuga kodu, kutsus pere kokku pidule, kes jumalast ülejäetud palukesed pidusöögiks tarwitas. Kolme päewa järele wõttis peremees wiljad Uku wakast wälja ja pani teise wilja sekka tagasi, et ka see jumalate õnnistusest osa saaks. Noorikud wiisiwad Ukule pulmapäewal ehk kui noortsugu oli sündinud, Uku wakasse ohwrid. Uku pühal joodi rohkem kui ühelgi muul
