Doome kraaw oli nii sügaw, et seal wesi sees oli ning wana Tartu linn saare peal seisis. Muidugi ei wõi meie praegu enam teada, kui palju Wladimir sinna juurde oli ehitanud ja kui palju enne teda juba ehitatud oli. Eespool oleme näinud, et Eestlastel ka oma kaunis kindlad linnad oliwad, kus waenu ajal waenlaste eest warju otsiti.
Kiiewi maakonda wiidud Eestlased kihutasiwad Venelaste waenlased, kelle wastu nad Kiiewit pidiwad kaitsma, Jaroslawi wasta üles, ja kui warsti selle järel nende wahel suur lahing ette tuli, ei olnud Eestlasi sellest mitte osa wõtmas, ehk Jaroslaw küll oma wenna Sudislawi Eestlaste kuningaks oli seadinud. Kui Jaroslawil Eestlaste üle suurem wõimus käes oleks olnud, siis oleks ta neid wistist ka sundinud ühes sõtta tulema.
See oli wistist see aeg, mil Lätlased Wenemaale ära wiidud Eestlaste asemele praegusele Liiwimaale Düüna ja Koiwa jõe kallastele elama asusiwad 4).
56. Esimesed ristiusu katsed.
Siiamaale ei olnud keegi ristiusu rahwas Eestlasi ristiusku pöörma tulnud. Kõik sõjad nende wastu peeti üksi maa ja maksude pärast. Esimene ristiusu kuulutaja Skiitide seas oli Bremeni peapiiskopp
Unno, kes aga 936 „oma hästi kordaläinud wõitlemise lõpetuse järele Skiitide seas hinge heitis 5).“ Wististe on siin Skiitide all lõunapoolseid Eestlasi, Liiwlasi ja Kuurlasi arwatud. Ka Skandinawia apostel
b. Ansgar oli Saksa keisri Ludwig IV 834
