Mine sisu juurde

Lehekülg:Isamaa ajalugu 1893 Saal.djvu/117

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.

kokku ja langesiwad Kiwidepea 80) kohal Ingwari wäesalkade peale. Mõlemalt poolt wõideldi elu ja surma peale. Eesti malewa wõitis, Rootslased põgenesiwad, kuningas Ingwar langes waenuwäljale 81). Tema surnukeha maeti Matsalu lahe lähedale mere kaldale, kuhu kõrge kiwimägi kokku on kantud. Weel praegugi on selle kalda nimi Kiwidepea.


50. Teised wõidud.

a. Anund. Ingwari järele sai tema poeg Anund Rootsi kuningaks. Tema sõjawäe tugewusega kaswis ühtlasi ka ta wara ja rikkus. Kui ta juba enesel küllalt jõudu arwas olema, läks ta 6. aastasaja lõpul 82) Eestlastele oma isa surma kätte maksma. Nagu isa enne, nii rüüstas tema ka nüüd suwe otsa Eestimaad ning purjetas sügisel rööwitud waraga Rootsimaale tagasi. Anund haris oma maad ja rahwast iga wiisi. Tema poeg

b. Ingiald (liianimega kuri) kaotas Rootsimaalt kõik alamad kuningad ära, kes Odini sugust oliwad ja wana wiisi järele peakuninga all riigis elasiwad. Tema söönud hundi südameid 83), mis ta nii hirmsaks teinud. Ta ehitas Upsalusse ilusa lossi, tegi seal suure pidusöögi, kutsus kõik alamad kuningad sellest osa wõtma ning põletas nad sinna sisse kõik ära 84). Temaga lõppes see sugu täitsa otsa.

d. Iwar Widfami maksis talle seda kätte, wõttis Rootsi trooni enese kätte ja põletas Ingialdi tema enese lossis ära. Siis laotas ta oma walitsuse ka weel Daanimaa, tüki Inglis ja Saksamaa