väga kenasti, aga tal pole ju midagi öelda. See ei jää püsima.“
„Aga just sellepärast püsibki ta: ei lähe ajast ja arust.“
„Kas tõesti? Tohoo!“
„Wilfrid jääb püsima.“
„Ah! Wilfridil on tundmused, viha, kaastundmus, igatsus, vähemalt ajuti; on ta tema ise, siis õnnestub tal pagana hästi. Muidu teeb ta laulu ei millestki – nagu teisedki.“
Fleur näppis oma aluskuue kallal.
„Aga on see nõnda, Michael, siis oleme – siis olen valeringkonna kutsunud.“
Michael irvitas.
„Kallis laps! Tänapäeva ringkond on ikka õige ringkond; tuleb ainult silmas pidada, et teda küllalt ruttu vahetad.“
„Tahad sa siis sellega öelda, et Sibley ei jää püsima?“
„Sib? Mu jumal, ei!“
„Aga tema on nii kindel, et iga teine on ennem suremas kui tema või on juba surnud. Vähemalt on ta arvustajana geenius.“
„Kui minul poleks rohkem otsustusvõimet kui Sibil, siis lõpetaksin juba homme kirjastamise.“
„Sinul rohkem kui Sibley Swanil?“
„Muidugi on mul rohkem otsustusvõimet 48
