Siis võta see. Tahaksid ehk praegu sinna minna? Ma võin pärast maa-alusega kontori tagasi sõita.“
„Jah, ma arvan, see oleks kõige parem, muidu ehk jään tast ilma.“
Michael pistis pea aknast välja. „Hartoni juurde, palun!“ Ja kübarat uuesti pähe pannes vaatas ta Fleurile näkku. Emantsipeeritud!
Neljas peatükk.
Just samal ajal tuli Bicket koju ja pani oma kasti kõrvale. St. Pauli katedraali varjus seistes oli ta mõttes nelipühad uuesti läbi elanud. Jalad ja sääred haruldaselt väsinud, hingeliselt ärritatud. Ta oli arvanud aegajalt puhkust leida pildi vaatlemisest, mis tuletas meelde peaaegu Victorine'i ülesvõtet. Ja siiski oli pilt kadunud! Ometi polnud ta taskust vaheajal midagi võtnud, mantli ainult varna riputanud. Oli ta tema rahvamurrus kaotanud või oli ta tema tasku pannes kogemata sellest kõrvale pistnud? Ja ka originaali oli ta tahtnud näha. Ta mäletas, et galerii nimi algas D-ga ja lõunaootel kulutas ta poolteist penni, et seda nime leida. Välis-
