Kolmas peatükk.
Kenasti varjas Fleur alles suurema osa sellest, keda Michael nimetas „üheteistkümnendaks baronetiks“ ja keda pidi paari kuu pärast ootama. Fleur näis hingeliselt ja kehaliselt kohanevat pärija alalisele paisumisele. Michael teadis algusest saadik, et Fleur katsus oma ema juhatust mööda oodatava lapse sugu mõjustada, korrates iga õhtu enne uinumist ja igal hommikul virgudes: „Päev päevalt muutub ta igapidi ikka mehelikumaks.“ Nõnda mõjustas ta enda ebateadlikku osa, mis pidi kontrollima asjade voolu, nagu seda kõik kinnitasid. Aga ta hoidus sõnade eest: „Tahan poissi,“ sest kõigi arvates pidi see sünnitama reaktsiooni, mille tulemuseks oleks tüdruk. Michael pani tähele, et Fleur ikka enam ja enam oma ema poole kaldus, nagu oleks prantsuse või rohkem naturalistlik külg tema üle võimust võtnud selle protsessi edendamiseks, mis teotses kehaga. Sagedasti käis ta Mapledurhamis, sõites sinna Soamesi autoga, ja ema käis samuti sagedasti South Squarel. Annette kena kuju, mis armastas musti pitse, meeldis alati Michaelile, kes polnud kunagi unustanud, et neil päevil, mil376
