Maailm on tänapäev ebatõelik, miss Perren; ja kõigist maist oleme meie kõige ebatõelikumad.“
„Miks, mr. Mont?“
„Miks? Sellepärast et meil on kõige visam loomus ja et meie peame vanast kinni, mis toob meile rohkem kahju kui ühelegi teisele maale. Igatahes poleks mr. Danby seda kirja minu hooleks jätnud, kui ta ei oleks arvanud mulle sellega lõbu valmistada. Oo! Ja kuna me kord asja juures oleme, siis – ma pean ka Harold Masterile tema uue raamatu kohta eitava vastuse andma. See on küll eksitus, kuid nad ei taha teda trükkida.“
„Miks siis mitte, mr. Mont? ‚Nuuksuval kilpkonnal‘ oli ju nii suur menu.“
„Noh, selles uues raamatus on Masteril idee, mis sunnib teda paratamata midagi ütlema. Winter arvab, et need, kes nii väga ülistasid ‚Nuuksuvat kilpkonna‘ kunstiteosena, teeksid selle raamatu tingimata maha; ja mr. Danby nimetab seda raamatut inimloomuse haavamiseks. Nõnda siis pole midagi parata. Laseme käia:
„‚Armas Master!‘ Oma ainest rõõmlikus erutuses olles ei pannud te nähtavasti tähelegi, et pidite temaga hätta jääma.
