mäletab galerii nime ja läheb sinna pilti vaatama. See seal on veel rohkem minu moodi! Ta võib mr. Greene'i juurde minna. Sellepärast siis, sir, ehk räägiksite mr. Greene'iga ja paluksite teda tarvilikul korral öelda, et see on olnud keegi teine.“
„Muidugi,“ ütles Michael. „Aga kas arvate, et Bicket seda väga pahaks paneks, arvesse võttes, kui tarvilik see teile on olnud? See võib ju iseendast päris aus elukutse olla.“
Victorine'i käed liikusid üles rinnale.
„Jah,“ ütles ta lihtsalt. „Mina olen täiesti aus olnud. Ja ma tegin seda ainult sellepärast, et me nii väga tahtsime siit ära saada ja et ma kuidagi ei võinud teda näha tänaval seismas ja palle udus müümas. Aga nüüd on mul niisugune hirm, sir.“
Michael vahtis päranisilmil talle otsa.
„Mu jumal!“ ütles ta. „Raha on halb asi.“
Victorine naeratas vaevalt. „Kui tast puudus on, siis, seda tean.“
„Palju puudub teil veel, mrs. Bicket?“
„Ainult naela kümme, sir.“
„Seda võiksin teile anda.“
„Oo! Tänan teid, kuid see pole see – ma võin selle summa ise kergesti teenida – nüüd olen sellega juba vilunud; mõni päev veel edasi; sel pole tähendust.“
368
