„Mina kohtasin teda ainult kord,“ lisas Michael. „Ja siis oli ta rõivais.“
„Ma pole armukade, Michael.“
„Ei,“ mõtles mees, „aga seda tahaksin, jumala eest.“
Sõnad: „Keegi noormees nimega Butterfill palub teiega kokku saada, sir,“ olid nagu keerataks võtit kusagil vangikongi lukuaugus.
Trepikojas oli noormees „nimega Butterfill“ Ting-a-lingi vahtimisega ametis.
„Tema silmade järele otsustades,” mõtles Michael, „ta on ennem koerataoline kui see väike kurivaim.”
„Tulge minu töötuppa,” ütles Michael, „siin all on külm. Minu äiapapa ütles mulle, te vajate kohta.”
„Jah, sir,” ütles noormees temale trepil järgnedes.
„Istuge,“ ütles Michael; „ja võtke sigarett. Nii siis! Tean kogu kupatise. Vurrude järele otsustades olite sõjas nagu minagi, arvan ma? Kaaskannatajate vahel öeldud: on teie lugu kahtlemata kindel?“
„Jumal tunnistajaks, sir; tahaksin ainult ühte – et see mitte nõnda ei oleks. Mul polnud ju midagi võita, kõik aga kaotada. Parem oleks muidugi olnud oma suu pidada. On siin ju sõna sõna vastu ja nõnda olen
321
