toime saanud! Tony ei saa seda kunagi teada! Mõte, et Tony seda kunagi teada ei saa, valmistas talle lõbu. Ja „ülenist“ vabastatuna astus ta ateljeesse.
Aubrey Greene seisis oma töö ees.
„Veel mitte, miss Collins,“ ütles ta; „see võiks teie meelt rõhuda. Puusakont on liiga kõrge. Homme parandame selle ära. Vabandage, mu käsi on üleni kriidine. Au revoir! Kell üksteist. Ja seda väikest me enam ei vaja. Ei, sina jääd siia!“
Sest Ting-a-ling oli valmis „suurema kondiga“ kaasa minema. Victorine lahkus naeratades.
Kaheksas peatükk.
Soames oli mõtteid keskendanud, istudes magamistoas kolde ees, kuni kell lõi parlamendihoone tornis kaksteist. Tema arvutuste tipuks oli otsus asi „vana Montiga“ läbi rääkida. Kuigi pealiskaudne, ometi oli ta džentlmen ja asi kuulus nigerikkude kilda. Ta läks asemele ja uinus magama, aga ärkas pool kolm. Seal see nüüd on! „Ma ei taha sellest mõelda,“ mõtles ta ja hakkas ometi kohe peale. Oma pikal eluajal raha-
