gelt. Alati olen tahtnud teilt midagi küsida, miss Perren: miks kõnnivad moodsad neiud ikka ettepoole kõveras ja ka pea ettepoole? Kõik ei või ometi niisuguse kehaehitusega olla.“
Sekretäri paled lõid helenduma. „Selleks on põhjus olemas, mr. Mont.“
„So! Missugune nimelt?“
Sekretäri paled läksid veel punasemaks. „Tõepoolest ei tea ma, kas ma võin – –“
„Oo, vabandust. Ma küsin oma abikaasalt. Ainult tema ise on üsna sirge.“
„Noh, mr. Mont, see on nimelt see, teate: oletatakse, nagu poleks neil taga – tagapool mitte midagi, aga muidugi on neil ning nad ei saavuta kuidagi muidu soovitud tagajärge, kui peavad rinna sisse tõmbama ja pea ettepoole sirutama. Seda teevad need moepildid ja mannekeenid.“
„Mõistan,“ ütles Michael; „tänan teid, miss Perren, kole kena teist. See on tipp, eks?“
„Jah, mina ei pea sellest kinni.“
„Ei, kindlasti mitte!“
Sekretär langetas laud ja tõmbus tagasi.
Michael istus ja joonistas oma kustutuspaberil näo. See polnud mitte Victorine'i oma…
220
