„Siis ärge rääkige ka ja jätke asi minu hooleks!“
„See rõõmustab mind nii väga, sir. Head päeva!“
„Head päeva!“
Ei – väga halba päeva! Ei mingit rahuldust tema ennustavatele tundmustele Eldersoni suhtes. Ei!
„Mis arvate sellest noormehest, Gradman? Valetas ta?“
Nõnda oma suikumisest äratatuna, hõõrus Gradman oma nina, mis oli jäme ja ka hiilgav.
„Siin seisab sõna sõna vastu, mr. Soames, kui te rohkem tõestusi ei leia. Kuid ma ei suuda mõista, mis see noormees oleks võinud valega võita.“
„Mina ka mitte, aga kes võib teada. Häda on just uute tõestustega. Võin ma muidu talitada?“
„Nigerik asi,“ ütles Gradman. Ja Soames teadis, et ta pidi iseendast tuge otsima. Kui Gradman mõne asja kohta ütles, et see on nigerik, siis oli ta arvamisel, et ta ootab juhatust, ilma et julgeks oma arvamistki avaldada! Aga oli tal üldse oma arvamine? Noh, seda ei saa kunagi teada! Vanamees istuks ja nühiks oma nina, kuni viimnepäev kätte jõuab.
206
