on ta oma ainukest last Fleuri hakanud rohkem armastama, kui see temale seltskondlikult tulus. Avaldatud, väljendatud tundmused ajavad üksiku ümbruskonnaga vastollu, aga mitte kerge pole seista üksinda organiseeritud hulga vastu. Kaine aru ja elutarkus õpetavad sellepärast variserlikkust ja kompromissi (Strife, 1909). Need näivad olevat kuldse kesktee paratamatud saatjad. Ei ole hea, kui inimene on liiga ekspressiivne, sest tema arvamuste, veendumuste ja tundmuste avaldused võivad kaaskodanikke tülitada, ärritada, pahandada.
See iseendasse süvenemine, tagasihoidlikkus ja sõnakehvus, võiks öelda delikaatsus on John Galsworthy' loomingu üks peatunnuseid. Oma uuemas romaanis „The Silver Spoon“ nimetab ta inglase peaomadusiks temas uinuvat visadust, kõige vastuvõtmist naeratusega ning erkude ja fantaasia puudust. Kui see tõesti nõnda peaks olema (ja kogu selle rahva ajalugu näib seda tõendavat), siis on küll kirjanik ise tõsine inglane, otsustades tema loomingu järele. Valdav enamik tema loodud kujudest liiguvad sõnakehvalt ja tagasihoidlikult, kuid järeleandmata visadusega meie silma eest mööda. Elulised kokkupõrked, murrangud ja katas- 14
