31
konda aastagi eest mitmet sugu suur ja uhke mets olnud, nimelt tammed, jalajad, künnapuud, toomingad, suured sarapuude põesastikud, ka mets-õunapuud ja muud. Nüid on nimetatud puude seltsidest aga ainalt mõned wõsukesed kallastikkudel näha, sest et tule- ja tarbepuude puuduse pärast kõik jo ammu kirwe alla on langenud. Kohta wõib tõeste ilusaks nimetada, iseäranis suwel, kuna Kuningwere küla ja ümberkaudsed kaldad selgest weepinnast nagu peeglist wasta paistawad. Endisel metsarikkal ajal aga pidi järw ja koht, muidugi mõista, weel palju ilusam ja armsam olema, — mõned wanemad inimesed ütlewad kallastikkusid ja metsa ka pühaks ja puutumataks peetud, millep siis ka ime ei ole, et wee-jumalad ja näkineitsid siin mägede wahel järwe waiksuses aset ja puhkust pidasiwad ja ka Kalewipoeg kaldast alla astuda ja „hoidukestest“ läbi sammuda asjaks arwas, nagu eemal pitkemalt näeme.
Õhtu pool on kitsa kõrge mäe-kühma taga Must-järw, arwata ligi kaks wersta pitk ja laiemast kohast ligemale wersta lai. Nimi wõib tall küll wistist mustakast metsade ja soode weest tulla, mis talle kahel ojal rohkeste sisse oowab ja tema wett wirde karwaliseks teeb, ehk küll rahwas tema nime teisel wiisil, mis eemal näha saame, põhjandada püiab. Suurem osa kaldaid on tall madalad ja ilma iluta. Aga tema kõige kitsam koht, Kuuse-jõeks kutsutud, on häkiste, kõrge ja kenade kallaste wahel, mis mõlemilt poolt nii rinnal ja ligistikku üles tõusewad, et muiste ajal puud oma latwade ja otsadega wastastikku kaldailt segamisi kokku kaswanud ja kellegi silm suwisel lehtis metsa ajal ülewelt alla ei olla wõinud tungida ega warjutud waikist weepinda näha; muud kui weteneitsi laulujumin aga kostnud sealt sagedaste, iseäranis suwistel õhtutel, üksiku möödamineja kõrwu. Keegi surelik ei olla endisel ajal siit tohtinud mõnd puud raiuda ega oksa laastada. Hiljemine aga, arwata nüidsest ajast ligemalle sada aastat tagasi, nagu wanemad inimesed oma wanematest teawad rääkida, olla mitmed mehed mõisa käsu peale puid kallastelt maha hakanud raiuma, niihästi omaks kui mõisa tarwituseks; mõnele raiujalle olla otse silma nähes häda tulnud, ühele kirwes kohe esimese puu külge löömisel põlwe sisse wäärdinud, kaks peale seda warsti ära
