— 85 —
„Olgu peale!“ ütles isa. „Kes teist mulle aasta pärast kõige ilusama minija kodu toob, sellepäralt on kõik mu wara ja koht. Kas olete sellega rahul?“
„Meiegi pärast!“ wastasiwad wanemad wennad, ning noorem pidi seega ka rahul olema.
„Kes ilus neiu niisugust lolli ometi peaks omale meheks himustama!“ mõtlesiwad wanemad wennad.
Läksiwad nüüd jälle teele.
Wanemad wennad wõtsiwad teed linna poole, noorem aga metsa poole.
Jõuudis jällegi mau majasse Tegi ukse lahti ja nägi, et madu nüüd kullane oli. Teretas ja rääkis oma uue katse tüki ära ning arwas ise, et sellega wennad teda ikka saada ära wõitma. „Ka selle soowi täidan ma ära, kui sa mind aasta aega teenida tahad. Tead isegi: töö ’pole raske ja ihu ülespidamine on hea. Sa pead mind paljalt kolm korda päewas pesema ja siis seie tooli peale magama panema.“
„Jäen hea meelega seie!“ wastas noor mees ning alustas oma teenistust. Mõtles ise küll sagedaste: „Ei tea, kas kuldmadu seda soowi peaks ära täita wõima!“
Kui nüüd jälle aasta möödas oli, astus noor mees mau juure, palus luba kodu minna ning päris ka palga järele.
„Jah, wõid küll minna! Saad ka oma palga ilusaste kätte. Aga nüüd pane tähele, mis sull teha tuleb! Esite mine kööki ja küta seal suur ahi nii kuumaks, et ta just punane on. Siis tule tagasi ja wõta mind sülle, wii kööki ja wiska ahju. Uks aga ruttu eest kinni, et ma wälja ei saa. Hoia end aga, et sa mind ahjust wälja ei lase, kui ma sind palun ja ähwardan! Teed sa seda, siis on sinu elupäewad luetud.“
Noor mees täitis karwa pealt mau õpetuse. Kui ta aga ahju ukse kinni pani, hakkas madu ahjus latsuma ja puhuma, paukuma ja wilistama, mis hirmus. Kül palus ja ähwardas teine noort meest, aga see ei teinud ahju ust mitte lahti. — Nõnda möllas siis madu hulk aega; jäi aga wiimaks päris wait. Noor mees ootas weel mõne tunni ja tegi siis ahju ukse lahti.
