sest teab ta, et sinna veel tema päevil (1850) salaja ohvrid viidud, enam aga jaaniõhtul teisal teisele kivile, kus rahvajutu järele Kristus korra istunud (Verhandlungen der Gel. Est. Gesellschaft II, 3, l. 48). Kivide asupaika ei määra Kreutzwald lähemalt ära. Muidu nimetatakse meie päevil veel üht kivi Uku kiviks Alatskivil Uku heinamaal, niisama kivi Endla järve ääres Salu all pika neeme otsas. Viimse Uku kivi kohta liigub veel hämar jutt, et kivi muiste ohvrikivi olnud. Uku kivi ka Liinamäel.
Jõhvi kihelkonnas Kalina hiies oli vanasti Uku kivi. Vennaste koguduse laialilagunemise ajal hakati seda kivi tihti teotama. Kolm meest läinud kivi juurde, kaevanud kivi kõrvale augu, veeretanud kivi auku. Sedaviisi katsunud nad püha kivi Herrnhudi teotusest ära päästa. — Üks Jüri kihelkonna mees teadis kõnelda, nende kiriku ligidal olnud mineva aastasaja esimesel poolel veel Uku kivi. Mõne hea aasta eest tehtud suur tuli kivile, visatud vett kivile ja lõhutud seda moodi kivi ära. Vististi tuleb Uku kiviks ka Püssi süllakõrgust Uguli kivi arvata.
Ohvrikivid.
Uku kividega täiesti ühte laadi on praegu veel palju alal hoidunud ohvrikivid. Võimalik, et neid ohvrikiva vanasti Uku kividekski hüüti, kuid meie ajal nimetab rahvas neid tavalisesti ainult ohvrikivideks nende peale viidud ohvrite pärast. Mõni ohvrikivi kannab rahvasuus peale ohvrikivi veel muud nime. Vana-Vändras näituseks hüütakse ohvrikivi „kurjaks kiviks“, sest rahva arvamise järele teha kivi kurja igaühele, kes kivist ohverdamata mööda sammub. Kivi nõuda peaasjalikult raha; kes raha ei ohverda, saada nuhtluseks haigusi. Viru-Nigula Mallas näidatakse „elukivi“. Ustakse, et see kivi ohverdajatele elu annab, kui „haigus ei ole surmaks loodud“. Kadrinas umbes 8 jala kõrgune, pealt niisama lai „vahakivi“, mille otsa alt astmed viivad. Nime saanud kivi vanasti rohkel mõõdul ta otsa ohvriks viidud vahast. Vaivara Laagnas hüütakse ohvrikivi „tornikiviks“, sest et see natuke torni meelde tuletab; ligi 4 sülda kõrge, paar sülda lai; astmed viivad maast üles. Sellest tornikivist räägitakse, et seal muiste mitte ainult ei ohverdatud, vaid et tark selle kivi otsast rahvale head nõu annud ja osalt tulevikkugi ette kuulutanud. — Tõstamaa Seli maa peal on Türni „kärnakivi“ nime saanud sellest, et seal vanasti kärnu ja muid nahahaigusi käidi arstimas. Ohverdajad uskusid, et nad „kärnakivil“ raha, hõbevalge ehk muu ohverdamise järele nahahaigustest vabaks pääsevad.
Jõhvi vallas Tarakuse küla ligidal leidub muist kividest suurem „piimakivi“, kuhu vanasti piimaohvrid viidi. Ohverdati inimeste ja loomade piima. Ohvrist loodeti piimaandjale õnnistust ja tulu. Kuusalu Kõnnu Pärispää „vaesekivil“ on istumisease peal, tekkinud rahva ütluse järele vaeselapse istumisest. Sellele istumiseasemele viidi metsamarju anniks.
Kuijõe hiiekivist, Kaldamaa ligidal Suuresoo ääres, kõneleb rahvas, et seal vanasti mitte üksi ohverdamas, vaid ka „kumardamas“ käidud. Kui tahetud sõtta minna, toodud A. Tiitsmanni teate järele ohvriks elus loom, kes ohvrikivi juures tapetud. Langenud loom
77
