Palved.
Ohverdamisega käsikäes käis palumine, vähemalt tähtsama, üleüldisema ohverdamisega. Paraku on palveid vähem säilinud kui teateid ohverdamise kohta. Ainult mõnd üksikut palvet tuntakse veel meie päevil. Olgu allpool osa neist ära trükitud.
Haritlaste hulgas võib tuttavusega hoobelda õp. Gutslaffi 1644 kellegi Erastvere mehe suust üleskirjutatud Pikri palve, mis juba varemini „Veiseohvri“ all tähelepanemist leidnud. See Pikri palve on sakslastegi seas tuttav.
Teise, enam haiguse puhul tarvitatud palve piksele kirjutas Hargla õpetaja R. Hollmann umbes 1841 üles (Verhandlungen der Gel. Est. Gesell. I, 2, l. 37).
Pühha Pikse nimmi sago nimmitetus se häddalisse innimesse |
Pikri palvetest tuntakse Emajõe mail veel järgmist appihüüdmist härja ohverdamisel:
Tuli-Pikker, ande anname, härja saadame, |
Võnnust on veel üks sarnane palve üles kirjutatud:
„Püha Pikker, hoia meie põldu õitsen ja teran, |
Tõnnile ohverdades kanti talle ühtlasi palveid ette. Neist tunneme mõne lühikese.
144