ohverdama, mõnel korral peab ohverdamisel veel „rahaaugu sõnu“ lugema, kuid neid sõnu ei tunta tavalisesti enam. Rahaaugu põlemisel ratsutab mees, kel midagi pole tulele ohverdada, mitu korda risti, rästi läbi tule. Rahakeldrisse pääsemiseks viskab üks rahahimustaja sellekohase õpetuse peale seitse pihelgast pulka vasta rahakeldri ust.
Peale tavalise ohvri peab iga varanduse saaja poole saadud varandust „suntidele, santidele“ ohverdama. Selle tingimise mittetäita tahtja jääb alati ilma juba näha olevast varandusest. Gustav Aadolfi varanduse kättesaamiseks ei aita üksi ohver; ohvriga peavad tingimata sellekohased nõiasõnad käsikäes käima.
Risttee.
Risttee nõuab enesele ohverdamisekommetes oma jagu tähtsust. Ristteel käis muistne rahvas sagedasti ühel ehk teisel põhjusel, kuid iga kord ei ohverdatud, vähemalt puuduvad meil teated selle kohta. Risttee sulab tihti teelahkmega ühte; mõne korra viiakse samal juhtumisel ohvrid teelahkmelegi.
Ristteele ohverdati vana rahva arvamise järele verdki, inimese verd, kuid seda verd ei saanud risttee enesele, vaid vanapagan. Tahtis keegi vanapaganaga kokku saada, siis võis see kõige paremini ristteel sündida. Sooviti vanapaganalt abi, pidi soovija kolm tilka verd ristteel abiandjale tasuks kinkima. Mõne korra sobiti kaubaga juba ühe neljapäeva õhtul kokku, mõne korra käisid aga kaubategijad kolm neljapäeva õhtut järgemööda ristteel. — Ristteel tehti kratti; tihti viidi sinna minnes kass ehk jänes kaasa. Puuduvad teated selle kohta, et loom oleks ristteel ohverdatud. — Ristteele läksid tütarlapsed vana aasta õhtul peigmeest vaatama. Raha ehk muud asja kõrgesse üles visates vaatasid nad, kuhu külge see maha langes; sealtpoolt oodati peigmeest tulevat. Ristteele minnes heitsid tüdrukud sinna natuke villu ehk lõngu. Niisama ohverdasid noorikud pulmast tulles ristteele punaseid sukapaelu, aga ka muid villaseid asju. — Ristteel käivad vanal aastal muudki isikud tulevikku teada saamas. Seal lastakse põlvili maha, oodatakse. Varsti ilmub rahvausu järele hall vanamees põlvili seisja juurde ja kuulutab kõik ette, mis uuel aastal sünnib.
Ristteel käidi neljapäeva õhtul rahaauku otsimas. Teele tehti sütetuli üles, käidi kolm korda ümber tule ja vaadati siis, kust rahaaugu tuli paistab. — Ristteel võis nõiakski saada. Võeti kirikust armuleiba, mindi keskööl metsa ristteele ja lasti seal püssiga puruks.
Ristteele viidi surnu õled ära põletada. Ristteele kallasid surnumatjad õlut maha. Õlle mahavalamine pidi takistama, et surnu ei hakkaks kodu käima. — Ristteele viidi vastlapäeval sea konta, kas jalgade konta ehk muid konta. Niisugusest kontide viimisest loodeti sigadele suuremat sigidust tulevat. — Pühkmeid arvati kasulikuks ristteel ära põletada; niisugusel puhul ei tulnud kirbud inimesi ega putukad taimi vaevama. — Kasvasid kapsastele muhud külge, kitkuti üks niisugune kapsas üles, viidi ristteele, lasti seal ära tallata; kohe hakkasid kapsad paremini kasvama (Boecler-Kreutzwald, Der Esten abergl. Gebräuche, l. 134). — Jüripäeval viidi kõik karjamaalt leitud luud-kondid ristteele ja põletati seal (Varonen, Vainajainpalvelus, l. 300). — Rahaga vajutati mitme taudi puhul haiget kohta ja visati siis see raha ristteele. Keegi ei julenud ristteelt raha üles võtta, teades, et see arstimiseraha on ja see raha arstitud haiguse rahavõtjale enesele toob. — Koeranaelu ehk
111
