Mõnel hiiemäel, nagu Paunkülas, tõusis ilus tammik taeva poole, teisal kasvasid kuused ja männid, jälle teisal saared, haavad, kased ja muud puud. Püha hiie ja ohverdamise pärast hüüti mõnda mäge pühaks mäeks; teisi peeti niisama pühaks, ilma et neile tavalisesti ometi sellekohast nime oleks antud. Mõne hiiemäe või ohvrimäe tähtsust ülendas selle juures olev lohk ehk allikas, nagu näituseks Mallas, kus hiiemäega ohvrilohk ühes allikaga oli ühendatud. Seal võidi hiiele ohverdada ja ühtlasi ka allikale ohvrianda annetada, seega siis kahekordselt.
Peale enne nimetatud kohtade leidub Eestis veel mõnda ohvrimäge: Hellemägi Rakvere ligidal, Viru Nigulas Kongula-küngas, Pablasti mägi Loobus, Mõdriku mägi Viru Jaagupis, Tonsu mägi Simunas; Adaveres Lõimetsas, kuhu igast saagist osa viidi ja Annemägi Vastsemõisa vallas Suure-Jaani kihelkonnas. Viimase kohta kõneldakse, et see mägi sinna tulnud. Selle mujalt tulemise pärast omandas see mägi enesele muidugi rohkem tähtsust. — Viljandi kihelkonnas kutsutakse ohvriküngast Riiumäeks. Kui ka rahvas seal käis ohverdamas ja palumas, tekkis vist seal korra riid ja selle riiu, kohtu pärast hakati kohta vist Riiumäeks hüüdma. Rõuges on Kumardusmägi, mida iga möödamineja kumardanud, kui ei tahtnud haigeks jääda. Haigeid teinud mäe kumardamine terveks. Hiljemini „pühitsetud“ mägi, siis kadunud vea tegemine mäe poolt. Teated Kumardusmäe kohta sunnivad oletama, nagu oleks meil siin iseäraliku mäehaldjaga tegemist ehk aga mingisuguse kujuga.
Kuna hiitesse ainult ümbrusest kokku tuldi ohverdama, tõmbas mõni ohvrimägi kaugemaidki ringkondi, mitme kihelkonna rahvast enese peale ohverdama ja paluma. Tori Kaseküla Sarapiku hiiemäest teatakse, et sinna kaugelt tuldud ohverdama. (J. Jung, Muinasaja teadus II. lk. 71.) Sarnaseks ohvrimäeks tuleb tingimata ka Ebavere mäe hiit arvata, ehk küll Läti Hindrek seda eraldi ei nimeta. Taara sündimisest Ebavere hiies ja sealsetest jumalate kujudest kõneldes vaikib ta jumalate austamisest. Rahvas teab igatahes, et Ebavere mäel muiste palju ohverdatud.
Samasugune kuulus ohverdamisekoht oli ka Kuremägi Jõhvi kihelkonnas, kuhu abiotsijaid isegi Venemaalt ilmus. Hiljemini ehitati sinna Pühtitsa klooster.
Mitmed hiied olid ühtlasi matusekohtadeks; niisuguste matusekohtade hulka langeb ka Tori nimetatud hiiemägi ja Rõngu Kaarna ohvrimägi.
Võnnu Kurista Tantsimäest teatakse, et seal hiiemägi ja ohvripaik olnud, kus ühtlasi tantsitud. Kas Tantsimäel tantsimine kudagi ohverdamisega ühenduses seisis, või oli see usundist välja suletud, ei selgu teadetest. — Palamuse Tuulavere küla juures Kabelimäel käidi vanasti tihti ohverdamas ja palumas. Sinna maeti surnuidki ja hiljemini ehitati sinna kabel, millest nüüd ainult nimi järele jäänud.
Mitmed pühad mäed esinevad hiiemägede nime all. Jõõpre Lavasaares oli hiiemäel ühtlasi hiis ja hiiekivi, kuhu „Tõnni vakka“ raha ohvriks viidi. Kunda ligidal kuulus hiiemägi, ka Tormas, kus neljapäeviti käidi ohverdamas ja palumas.
Ohvrimägede hulka tulevad tavalisesti ka kõik kiriku- ehk kabelimäed arvata. Rahvas teab nii mõnegi niisuguse mäe kohta kõneleda, et sinna muiste kabelit ehk kirikut tahetud ehitada, aga kavatsus teostamata jäänud. Teisal teatakse aga nende ehitamisestki kõneleda. Need kabeli- ehk kirikumäed on aga tõepoolest tavalisesti vanad ohvri- ja matusepaigad. Mõnesse kohta, nagu Rõuge Varrekuuse mail pandi
102