Mine sisu juurde

Lehekülg:Eesti kirjanduse ajalugu Hermann 1898.djvu/95

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

87

wibbo pehl. Üx rickas sahb waiwal taiwa sisse. Minne hihre hinge (pehle, kassi) kassi kaihla pehle. Tössi on kuhlia| walle neggia| kuhlmas on tössi| näggemas walle. Suh suizeb| habba werriseb| louwat loddisewat| hambat kerrisewat. Kus se pehw ni ergas on| ep olle jel heh. Pehwlik kaswatab kannit| Lapset wicht. Rohpe suiz| ninck tucka wing on Saxa hing. Saxa pasck on mah rahwa usck. (Kui saksu palju, siis üteldakse:) Üx wax| üx sax. Se andia tüib erra| se wottia mitte. Kaddo erra kuh kuhlmata| pehw neggematta. Igga lind laulab omma keele ka| rabbiseb tybbade kaas. Keicke puhtamb kuld on se keicke rasckemb. Leht sa Sütt i ees paggo| loijat sa karro ees. Me on hunti Suhs| se on hunti perses (Incidit in Scyllam, qui vult vitare Charibdim. Ex inferno nulla est redemptio). Öhhes Sannas on nouw nick wöimus. Ke suhr on| minne möhda| ke püssokenne on| astu ülle. Mo Ellul on üx mehr (otz). Jennix leickab meze| johxeb wössade pohle (Lepus proripit se ad dumeta). Üx lühhekenne keel| rickub lühhise kaihl. Heh mees towotab| herris peab. Koggodamb weix| suhremb koggo. Jo tuhlesamb Ilm| jo parramb warrastada. Metz kexub ninck plexub. Jo ennamb koyrat koos ommat| jo weddalamb sahb lackmine. Emma Tödder kuddrotab. Rawwas müggizeb ninck kübbizeb. Ep olle se Helmkuh wehl möhda| siis on suhr packne külm. Üx noitab Peh| toine Pers. Ke kannab kurja| kannab kulda. Ep tullewat keick kannaset Puh pehle. Wanna koir haiataxe metza| kus ep olle kutzik ouwes. Se Rickus ruhkitaxe kurjaste otzides| sahdes ninck piddades. Kui Lind| ni Laul. Nöddrus woitab| kangkus kaotab. Hedda hajab Herja kajwo sisse. Rebbane kirriseb| ep olle tal öigke Hehl mitte. Pappi külmet| ninck kotti Sopp ep sahb iel töis. Jummal annab Aigka Parrandusse pohle. Temmal on kurri Moisa Asse| ep woib mitte kax Issandat sallida. Kiwwi kannde ees woit sa möhnda erra| Aggas kuria Sanna ees mitte. Heina Tirt salwab ninck parramdab. Kauwa techtut kaunikenne| pea techtut pilla pallal. Omma Silm on kunningas Pehs. Sipplokenne on püssokenne ninck