77
kahs| Eth üx sehl olli Wohdiß mahs| Temma hühdiß Abbi pühdiß: Kuß minna Armo mitte nehn| Sihs minna töddest hucka lehn.
„Miß sünnip? warssi tulli ten üx kauniß nohre Neitziken; Töstis ülles Tedda sülles| Ninck küssis Rochto temma kehs| Sest temma olli Hedda sees.
„O Armaß| ke sa ollet nohr| Sa ollet münnul kudt se Kohr; Tulle tenne| Neitzikenne| Ninck heita Nalja münno kahs| Ninck laß münd Armo nehha taaß.
„Ma ollen töddest waine Meeß Ni suhre rascke Murre sees| Minna othan| Jergkest lothan| Eth sa saht armast pidda münd Sel kombel kudt ma piddan sünd.
„Sünd tahap üxnes münno Meel| Muith rehckip mitte münno Keel; Kuhle| Kanna| Münno Sänna| Ninck anna münnul waisel Nouw| Se sahp sull issi olla Auw.
„Se Neitzit sai kahs Armu töiß| Ninck temma Südda köitiß Köiß| Kesckis töa Wihna jöa; Sel Tundil olli röhmsamb Aigk| Ninck mitte tepß Meeß olli haigk.
„Sihs tullit üchte mollembat| Ninck kudt weel tenna tegkewat| Lexit Senge| Tegksit Menge| Ninck töine töisel andiß Suh Ninck magkas mitte kudt üx Puh.
„Ma ollen laulnut otzani. Sihs jehket önsat surmani: Önne Toaß| Önne Koaß| Ninck önne uechket Keike sees| Sest Jummal töddest on heh Meeß.
ἐυνοἱας ἔνεκεν ἐποίησε
Teine pulmasoow Joachim Saleman’i, gymnasi kooliõpetaja, salmitud ja nimelt Hans von Höveln’i, Mustpääde wanema, ja neiu Margaretha Stahl’i, suure gildi ülema Jürgen Stahl’i tütre, pulmaks 20. now. 1637. Luule on nii:
„Der Herr Bräutigam redet seine Liebste an: Im Thon: Falscher Schäffer ist es recht etc. (Peidmees kõneleb pruudiga: Wiisil: Petis lambur, kas on õige etc):
„Sest et nühd se Pehw on kehs| Kumbal mul sahp abbi antut| Sahn kahs issi Abbi-Mees; (Me meil sahkut önnex pantut.) Sest ma paljo röhmo nehn; Taiwast meye pehl on nechtut| Taiwast meil se röhm on techtut: Ep ma sinnust erra jehn.
„Se Arm tullep Jummalast|
