531
Wõidus ja lõbu on seni kolme ajakirja läbi Eesti keeles edendamist leidnud:
Aastal 1878 hakkas ilmuma „Meelejahutaja“, mida A. Mohrfeldt J. Bergmann’i, Ederbergi, Sarapiku ja teiste kaastööl toimetas ja mis pärast J. Kunder’i ja wiimaks J. Kurriku toimetusel ilmus ning 1888 ümber lõppis.
Aastal 1885 hakkas Dr. K. A. Hermann’i toimetusel „Laulu ja mängu leht“ ilmuma, mis enamasti muusikat edendas, kuna ta ka iga sugu lõbu ja teadust wõis oma eeskawa järel edendada. Aasta 1898 algul muutus ta nimeliseks „Rahwa lõbu-leht.“
Aastal 1888 hakkas ajakiri „Linda“ Lilli Suburgi toimetusel ilmuma, mis naesterahwa elust osa wõttis ja muud lõbu, ja õpetust ja sõnumid andis. Leht läks 1893 H. Prantsu toimetuse alla, kellelt teda 1897 lõpul A. J. Jürgenstein omandas, kes ühes Prautsuga toimetajaks sai.
Teaduse ning üleüldise õpetliku sisuga ajakirjasid on Eesti keeles olnud: „Omamaa“, mida Dr. M. Weske 1885 põhjendas ja mis pärast H. Treffneri wastutuse alla läks, mil teda cand. J. Jõgewer toimetas. Aastal 1889 jäi leht seisma.
Põllutöö tarwis on Eesti keeles kaks ajakirja olemas olnud. Esimene oli „Eesti Põllumees“, mis ikka „Eesti Postimehe“ kaasas on käinud. Teine oli „Põllumees“, mis H. Laas Jurjewis 1895 wälja hakkas andma.
Tagasiwaade ja lõpusõna.
Oleme selles raamatus terwet Eesti kirjandust eneste tähelepanemisele wõtnud. Selle jooksust näeme ära, et sest saadik, mil see kirjandus algas, on esiotsa Saksa sugu kirikuõpetajad selle pääle mõtelnud Eesti keelist waimuwara edendada, mis nende meelest muidugi enam waimulik wõis olla ja seda oligi. Rüütli-sugu, kes eestlaste seas
