530
lehe nimega „Eesti Postimees“ põhjendas, mis aastani 1880 tema toimetusel ilmus, 1879 kuni 1880 ühes Harry Jannsen’iga, 1881 A. Grenzsteini, 1882—1885 Dr. K. A. Hermann’i ja 1886—1894 J. Tülk’i toimetada oli ning siis Tallinna läks A. Busch’i toimetuse alla. Pääle J. Tülk’i aja on ka „Eesti Postimees“ Eesti meelega leht olnud.
Aastal 1878 asutas C. R. Jakobson Wiljandis „Sakala“, mis 1881 aastani tema toimetuse all Eesti waimus ilmus, siis pärast tema surma esiti J. Kõrw’i ja siis J. Peeti ning pärast selle surma K. Krimm’i, M. Kampmann’i ja A. Peet’i toimetada oli.
Aastal 1878 põhjendas A. Aint Tartus „Tartu Eesti Seitungi“, mis aastal 1862 J. Järwe kätte läks, kes lehe peagi Tallinnasse wiis, kus see nime all „Wirulane“ kuni 1888 ilmus. Siis lõpetas riigi walitsus lehe ära. Leht oli esiti Eesti meelne, kuid kaalus pärast „seltslaseduse“ poole, mis põhjust andis teda lõpetada.
Ajaleht Walgus hakkas 1879 Rakweres M. Lindebergi toimetusel ilmuma ja läks 1882 ümber J. Kõrwi toimetusel Tallinnasse.
Tallinnas hakkas 1879 ümber „Tallinna Sõber“ W. F. Eichhorni toimetusel ilmuma, mis mõisnikkude kasu silmas pidas. Sarnase sisuga leht oli „Kündja“, mis 1882 Riias J. Nebokati toimetusel ilmuma hakkas, kus ta juba 1890 ümber lõppis, kuna „T. Sõber“ 1895. aastani wäljas käis.
Aastal 1882 hakkas Tartus A. Grenzsteini toimetusel ajaleht „Olewik“ ilmuma, mis wahetamisi Saksa, Wene ja Eesti waimu awaldas.
Aastal 1884 hakkas Kuresaares „Saarlane“ ilmuma baron H. Sass’i wastutusel, kuid enamasti eestlaste toimetusel Eesti waimus.
Ajaleht „Wirmaline“ hakkas aastal 1885 Narwas ilmuma, tema toimetaja oli J. Reinwald. Enamasti Eesti meelega leht.
Need on kõik politika lehed olnud, mis ka õpetlikku ja teatelikku sisu on toonud.
