527
Kreutzwaldi sulest kurbmäng „Tuletorn“ 1871 ja pärast „Wanne ja õnnistus“ 1875, mõlemad rasked mängida, selle pärast harwa etendatud, kuid ilusad ja tuumakad.
V. Stein kirjutas 1872 kolme järguga kurbmängu „Kiwi-linad ehk wangitornist taewa,“ mis omal ajal palju mängiti.
Aastal 1873 oli küünlakuu 16. päewal suures Wene riigi päälinnas Peterburis „Palme“ seltsis esimene Eesti näitemäng, mil näitlus „Linnas ja maal“, K. A. Hermanni ümbertehtus, etendati. Hermanni poolt ilmus pea ka „Leppimine surmas“ ja algusmäng „Oksjon“.
Pea järgnes Tallinna linn Eesti näitemängu tehes ja selle järele Eesti wäiksemad linnad ja maine maa. Näitemängusid hakkas nüüd sagedamini ilmuma.
Lustmängu „Kodukäija“ awaldas H. Winter juba 1873; seda etendati sagedasti. Winteri sulest ilmus 1884 „Kohtusse kaebamine ehk: Wana joodik Jaska Härg“.
J. Jung awaldas 1875 naljamängu „Ööwaht“.
„Adwokat tohtri ametis“ ilmus 1876 M. Jürmanni sulest.
Selsamal aastal „Jõulu kiugitused“ J. Permanni poolest.
Saksa keelest Kotzebue järele kirjutas Eesti keelde A. Kitzberg lustmängu wiies järgus „Wirrwarr“ 1878.
A. Tido kirjutas aastal 1881 näitemängu kolmes waatuses „Kidsi rüütel“.
A. Jürgenstein (Lill) kirjutas 1880 „Uks eksind inimene“ ja 1886 „Juta,“ nelja järguga kurblik luulelugu Eesti rahwa elust.
Rohkesti edendas J. Kunder, nagu tema elu kirjelduses juba näidatud, Eesti näitemängu ja kirjutas 1888 „Mulgi mõistus ja Tartlase tarkus,“ 1882 „Muru Miku meelehaigus,“ 1885 „Kroonu onu,“ 1887 „Mõrsja ja märatsejad“ ja 1890 „Kingu Laos“.
Aastal 1882 ilmus Ederbergi ja Mohrfeldti sulest „Nunjni kosjakaup,“ naljamänguke.
A. Kuusik andis wälja 1883 naljamängu „Kolmekordsed pulmad“.
Joh. Mäemees kirjutas 1883 „Kadri“ ja 1884 „Hallmantel ehk bürgermeistri äpardus“, naljamängud 1 järgus.
