513
taraamat 1897“ tema toimetusel ilmus. Selles on ka üks algupäraline jutt tema sulest. Pärast „Fridtjof Nansen’i reisijuhtumised Põhjajäämere jääl ja pimeduses“ 2 jagu 1891.
J. Leppik kirjutas raamatud „Lühikene õpetus põllumehe päewaraamatu pidamisest“ 1883, „Maailma keel Volapük, grammatik ja sõnaraamat“ jne. 1890, jutt „Mesilaste kuningas“ 1886 ja mitmed laulikud 1868 „Eestistatud laulud“ 2 jagu, 1884 „Salmikud“ ja „Laululind“ 2 jagu 1890.
W. Waher kirjutas Esperanto keele-õpu „Postimehe“ lõbulisas 1893 ja „Esperanto-Eesti sõnastiku“ 1895.
Arstiraamatute kirjutajatest.
Uuemal ajal on Eesti keeles õige rohkesti arstiraamatuid ilmunud. Ees otsas käib Eesti suur kirjamees Dr. Fr. Kreutzwaldt, kes oma mõnusasti kirjutatud raamatuga „Koduarst“ Eesti rahwale tulusat õpetust annab terwise hoidmises. Pääle selle on iga sugu terwise hoidmise raamatuid nimede all „Majatohter“, Kodutohter“, „Maarahwa koduarst“, „Terwise wõti“, M. Tõnissoni Kneippi toherduse raamat ja teised ilma kirjutajate nimeta sarnase sisuga kirjad. Kuid nendel ei wõi seda kasu ega tulu olla, kui päris arstide kirjadel. Meie nimetame nendest siin kõigest kaks.
Dr. P. Schneider kirjutas raamatukesed „Õpetus, kuida haigeid peab rawitsema ja äkiliste haiguste ja õnnetuste juures abi tehtama“ 1886, „Juhatus lapse terwise hoidmiseks tema esimesel eluaastal“ 1889, „Kuidas hoiame oma terwist ja pikendame seeläbi oma elupäiwi? Lühike terwiseõpetus“ 1896.
Dr. P. Hellat on üks tähtsam Eesti arst, kes 1882 kuni 1887 Tartus studeeris, Dr.-i eksami tegi, siis Saksa-, Prantsuse- ja Inglise-maal edasi õppis ning Peterburi elama jäi. Tema on Eesti keelde suure ja tähtsa arstlise raamatu „Terwise õpetus“ kirjutanud, mis 1891—1894 ilmus ja iga pidi teadusliste nõudmiste järele kirjutatud on.
