512
„Naeste pähkled“, „Maaleri kool“, „Pidu kõned“, „Püha Jüri“, „Rahwa tohter“, „Seebikeetmise õpetus“, „Talupoja tarkuse raamat“.
J. R. Rezoldt, sündinud 1850 aasta ümber Palmses, oli kooliõpetaja Tiflises, kust tema kirjade läbi „Eesti Postimehes“ 1882 eestlaste liikumine Suhhum-Kalesse tõusis. Pärast tuli ta kodumaale tagasi ja oli siin Ülema talurahwa-kohtu president, lahkus aga sellest ametist ning asus Tallinnasse elama.
Tema on mitmed kirjad Eesti keeles kirjutanud. Nimetame siin tema kirjadest „Üleüldine Eestlaste ajalugu“ I. jagu 1890, II. jagu 1893, „Tark kohtukäija“ 1893, „Eesti luuletajate album. Piltidega“ 1895, „Babeloni torn. Üks tähtjas leidus, et Soome sugu rahwas, sellega siis ühtlasi ka meie suguwennad, on nimetatud torni esimesed ehitajad olnud“ 1896.
J. Wolde, kooliõpetaja Narwas, kirjutas „Kronika ehk Narwa linna ja Hommikupoolse Eestimaa mälestused wanast ja uuemast ajast I. 1224—1674-ni“ ja siis weel „Lugemise raamat. Õpetlikud jutud Wene ja Saksa keele kirjadest“ 1890. Sisu poolest kasulikud kirjad, kuid keel koguni wähe teadusline. Siis kirjutas Wolde weel „Noore rahwa jututuba“ 3 jagu 1891 ja 1892.
P. Org andis wälja raamatukese „Wäike kirjaõpilane“ 1885 ja „Kirikulaulude kogu“ 1893. Pääle selle weel ilukirja õpulehed.
M. Kampmann, kooliõpetaja ja 1894 ajaleht „Sakala“ toimetaja ja wiimaks köster Wiljandis, awaldas mitmed kasulikud luule- ja õpukirjad, nagu „Hoolas lüpsiline“ 1894, „Maaweise sooparandus“, „Piibliloo õpetuswiis“ ja „Loogika õpetus“, „Lahtised kirjad emadele“ ja „Kanade pidamine sissetuleku suurenduseks“ 1896. Luuletajana awaldas ta „Kandle hääled“ 1896. Siis weel nimetada jutud „Tõe pärast. Inglise uudisjutt“ ja „Uue aja waim ehk Amori wangid“ 1896.
M. Neumann, endine rahwakooliõpetaja ja 1895 saadik „Postimehe“ toimetuse liige, kirjutas palju päewalehes „Postimehes“ nii hästi juttusid kui ka muid kirjapalasid. Tema on 1896 saadik „Karskuse Sõbra“ president, kus „Eesti Karskuse Seltside aas-
