464
Aastal 1881 astus 28. augustil J. Hurt „Eesti Kirjameeste seltsi“ presidendi-ametist ära, ja siis soowis hulk liikmeid Hermanni presidendiks. Walimisel langes aga 94 häält C. R. Jakobsoni ja 64 häält Hermanni pääle. Nii jäi siis Jakobson presidendiks, kuna Hurt ja teised tema seltsimehed seltsist wälja astusiwad. Aastal 1881 tekkis ka teine jagu „Koori ja kooli kannel“, mis järgmisel aastal trükis walmis sai.
Õpetatud Eesti seltsis tegi Hermann kõnesid ja kirjutas trükki sugulusest Mandshu-Tungusi ja Soome-Eesti keele wahel 1882, ja pärast 1890 ja 1894 Eesti-Soome sugulusest Hiina ja Türgi keelega.
Aastal 1881 tuli ka teine jagu „Eesti kannel“ wälja mõlemad Schnakenburgi juures, kuna warsti pääle selle kogutud laulud kui „Eesti kannel“ kolmas jagu 1884 Laakmanni juures trükiti.
Aasta 1881 lõpul kinnitati Hermann riigiwalitsuse poolest ajalehe „Eesti Postimehe“ toimetajaks, mis lehe W. Just oli J. W. Jannseni käest enesele ostnud. Seda lehte toimetas Hermann 4 aastat kuni 1885 lõpuni. Selles lehes tegi Hermann hoolega kirjatööd, awaldas juhtkirjasid, iseäranis ka Eesti rahwa üle, ning andis muid sõnumid. Lehe lugejate arw kaswas. Ei wõi mitte meelde tuletamata jääda, et Hermann sellel neljal aastal ka neli aastakäiku „Muusika lisalehte“ wälja andis, mis Eesti lauluwara rohkendas. Ka tuli neli tähtraamatut nime all „Uus kasuline kalender“ tema toimetusel wälja. Kõige tähtsam töö oli aga raamat „Eesti keele grammatik“, mis 1884. aastal ilmus ja mille kirjutamiseks Hermann juba aastast 1880 saadik kõik priiaja oli tarwitanud. Selles kirjas püüdis ta Eesti keele sõnu loomulikult jagada ja keeleteadliselt seletada.
Aasta 1885 suwel sai Hermann riigiwalitsuselt luba „Laulu ja mängu lehte“ asutada, mis ka käima hakkas. Selles lehes on Hermann hulgal aastatel enam kui tuhat laulu ja lugemata muid muusikalisi andeid ning suure hulga õpetust ja juhatust ning sõnumid andnud, muu seas ka noodi-, komponeerimise-,
