454
ja hagu. Metsawaht Tõmm tuleb tema juurde, keelab teda raiumast ja ähwardab, et Kristjan ei kuula, Kristjani mõisas peksta lasta, nagu seda 1850 aasta ümber weel sagedasti juhtus, mil jutt mängib. Kristjan ütleb, et mõisaherra ise käskinud kopelt hagudest ja raagudest puhastada. Tõmm ei hooli sellest midagi. Kristjan läheb selsamal päewal mõisa ja ütleb mõisaherrale, mis nõuu Tõmmil on, et ta teda nimelt peksta tahab lasta. Mõisaherra waigistab Kristjani, ja see läheb jälle koju. Metsawahil on süda täis. Tema tütar Leena, kes Kristjani armastab, on wäga kurw isa nõuu üle, et see Kristjani peksta tahab lasta, kuid ei suuda isa meelt pöörata. Ka metsawahi naese Edu sõnad ei mõju mehe juures midagi. Aga see kord on metsawahi nõuu asjata. Ta ei saa muud, kui et Kristjani sõimamise pärast kohtusse kutsub. Kirikuteel hoiatab Leena Kristjani oma isa weel enam äritada. Kristjan lubab ettewaatlik olla. Kohtu-otsus, mille juures mõisaherra kohtumõistja on, teeb aga see kord Kristjani ka wabaks, ja ta saab aga kõigest pehme manitsuse. Tema kontraht uuendatakse Jüri-päewal, uut maksu ja tegu pandakse juurde. Kristjan wõtab otsuseks koha, kus ta rentnik on, ära osta. Ta teeb tööd ja orjab, et iseseiswaks peremeheks tõusta. Siis on tal nõuu oma armsat Leenad siia perenaeseks tuua. — Kördi Andres on rikas peremees, ja tal on poeg Saul. Sellest teatakse igal pool, et ta kõlwatu inimene, päewawaras, joodik ja ööhulgus on. Just see on oma silmad Leena pääle heitnud. Mõlemad isad, Andres ja Tõmm, wõtawad ka kokku lepitud otsuse Sauli ja Leena paari panna. Selle üle on Saul täis rõõmu, aga Leena on ehmatanud. Saul on aga Kalmu rentniku tütre Tiiu ära eksitanud ning selle juures kosida lubanud, kuid sellest ei kellelegi sõna lausunud. Ühel päewal sõidab ta isaga metsawahi Leenale kosja. Aga Leena saadab isa ja poja pika ninaga ära ja käseb neid Kalmu Tiiu juurde minna. Kalmu Tiiu oli nimelt Leenale oma oleku teatanud ja ka seda, et Saul teda petnud. Sauli isa on selle üle koguni juhm, sest
