450
siin wana ja uus meel kokku põrkab, seda näidatakse mängus. Kõike katsutakse, et Arturit nii kaugele wiia, et see Anna maha jätaks. Ei see mõju. Artur saab ometi Anna, ja wanad hallitanud seisuse-waheseinad lagunewad ära. Ehk selle mängupala wasta küll kangesti oldi, on teda siisgi wäga sagedasti etendatud. Ta oli kord koguni keelatud, kuid parast wõidi teda jälle mängida.
Jakobson oli mitmepoolne mees. Ka luuletajana on ta ette astunud, ehk küll peab tunnistama, et tal suurt luuleannet ei olnud. Warjunime all „C. R. Linnutaja“, mis ühest mäest Jakobsoni sünnikoha ligidal olnud wõetud, andls ta mõnedgi luulded koguks trükki: „C. R. Linnutaja laulud“. Ta on Schilleri järele „Hektori lahkumine“, „Paleused“, „Kella laulu“ ümber teinud. Aga ka algusluuldeid on ta loonud, nõnda „Wõõrsil“, „Weel pole kadun’d kõik“, „Jälle meie seas“ ja teised. Keel tema luuletes on küll soraw, nagu see ka muidu tema kirjades leida, kuid ei wõi eeskujuline olla, sest ta ei olnud peenike grammatika tundja. Ta kirjutas näituseks sääl p, t, k, kus ta pp, tt, kk oleks pidanud kirjutama ja ümber pööratud.
Tähele on tema mõtete kohta panna „Galileo Galilei, üks walguse riigi wägew walitseja“ 1878, milles teadusmeest kirjeldades ka Jakobsoni enese waba mõte awalikuks tuleb.
Ka põllutöö edendamise eest kandis Jakobson suurt hoolt. Ta kirjutas pääle enne nimetatud raamatu „Seadus ja Teadus põllul“ weel hulga teisi põlluteadlise sisuga kirjasid, mis kasulikud oliwad. Nõnda kirjutas ta „Kuida põllumees rikkaks saab“ 1874, „Kuidas karjad ja nende saagid“, „Anid, nende kasulik kaswatamine ja nuumamine“ ja „Eesti hobused, nende mõistlik kaswatamine ja mõistmata rikkumine“ 1876. Ka oli ta enne surma mõne aasta Wiljandi ja Pärnu põllumeeste seltside esimees korraga. Wiljandis läks tema juhatusel korda toredat maja Eesti Põllumeeste seltsile ehitada. — Ka Eesti laewasõidu eest kandis ta hoolt ja kirjutas seks lätlase Waldemariga nõuus ühe raamatu „Meie kaubalaewa wägi Läänemeres.“
Kui Jakobson just kõige pare-
