442
et ole aga olewiku kasuks: Muinasajal olnud palju laulu ja luult, ja igaüks eestlane pidanud sellest lugu, kuid nüüd olla see koguni teist wiisi, ei olla enam armastajaid Eesti laulul ega luulel. — Muidu ei ole Hurt luuldeid loonud, sest et ta end luuleandeliseks ei pea. See ei ole selle luulde järel küll tõeks arwata, sest ta wõiks wissisti luuldeid luua, kui selle salmiku pääle waatame.
Eesti rahwusline elu sai, nagu üteldud, a. 1869 pidust äratust ja hoogu. Siis tõusis Wiljandi eestlaste seas mõte ülemat Eesti kooli põhjendada. Palwekiri anti Wene riigiwalitsusele sisse, ja kui mitmekordsed läbirääkimised, kõnelemised ja küsimised olnud, lubati walitsuse poolt kõrgem kool Eesti õpekeelega põhjendada, mille tarwis ka luba tuli terwe rahwa seas raha korjata. Õpeasutusele pandi Eesti rahwa wabastaja keiser Aleksander I-se mälestuseks „Eesti Aleksandri-kool“. Asutati siis pääkomitee, kes kooli asutamist ja raha korjamist pidi juhtima, ning Hurt waliti selle pääkomitee presidendiks. Raha korjamine läks peagi tubli hooga edasi, ja kooli asutamise asi sai pea terwe rahwa asjaks. Mitu kümmend komiteed terwel maal astusiwad kokku ja korjasiwad asutatawa kooli tarwis raha ning rääkisiwad sellel kombel Eesti asjust ja keelest üleüldse. Seda wiisi tegi Aleksandri-kool terwele rahwusele äratust ja elu.
Ühel ja selsamal ajal tuli ka teine tähtjas Eesti ettewõte elule. See oli „Eesti Kirjameeste selts“, kelle põhjuskirjad riigiwalitsuse poolt kinnitati. Hurt oli aastal 1872 Otepä kirikuõpetajaks walitud. Hurt waliti säält seltsi esimeseks presidendiks, ja ta juhatas ka seltsi hoole-, armastuse-, tundmuse- ja hää tagajärjega. Seltsi kogus hulk haritud Eesti mehi, kes ka kirjasid wälja andsiwad, mis nimede all „Aastaraamat“ ja „Eesti Kirjameeste seltsi toimetused“ ilmusiwad. Rahwa seas tõusis osawõtmine kirjatööst. Wäga mõnusad oliwad kõned, mis seltsis peeti ja mille seas Hurti keelelised seletused tähtsad oliwad.
Aleksandri-kooli asutamise asi edenes ühes koos ühte puhku ja leidis ka wastaseid — iseäranis Saksa ringkundades. Tuntud mõis-
