37
rahwalle söda ninck joda Christussest hendessest sisse sehdtut.
„Kui seisap sehl Kirjotut? Ninda Kirjotawat nedt Pöhat Evangelistit| Mattheus| Marcus| Lucas| ninck se Pöha Paulus. Meddi Issand JEsus Christus sel öhsel| kudt temma errapetteti| wottis se Leiba| tennas| murdis| ninck andis ommille Sullasille| ninck pajatis: Wotket| ninck söket| se on münno Iho| kumb teite eddes andtaxe| sedda techket münno melletussex. Sel sammal Kombel wottis temma kahs se Karricka| perrast öchtosömen aja| tennas| ninck andis neile sedda| ninck pajatis: Wotket| ninck joket| keick sihat seest se sinnane Karrickas on se uhs Testament| münno Werre sees| kumb teite ninck paljode ehs errawallataxe Pattude andix andmissex. Mitto kord| kudt teije sest jote| peate teggema| münno melletussex.“
Kuda Stahl pühast kirjast osasid ümber pani, sellest anname kaks näitust:
1) „Epistel Tit. 3, 4—8. Kus agkas hend nöitis Jummala meije önnistegkija arm ninck heldus| mitte nende öigkusse tegkude perrast| kumbat meije tehnut ollime| erranis omma armo perrast| tegkis temma meid önsax| lebbi se pessemisse sest uhest sündimissest| ninck se uhesttegkemisse sest Pöhast waimust| kumba temma weljawallanut on ülle meid rochkest| lebbi Jesum Christum meddi önnistegkija| eth meije temma armo lebbi öigkedat ninck perrajat olleme sest igkawessest ellust| se lohtmisse perrast. Se on wissist tössi.“
2) „Evangelium, Luc. 16. 19—31. Sehl olli üx rickas mees| se ehhitis hend Kunninglickude ninck kallide Linnasede rihdede kahs| ninck ellas igkapehw suhre auwo ninck röhmo siddes. Sehl olli kahs üx waine| nimmi kahs Lazarus| se lessis temma uxe ehs töis paiset| ninck pühdis hend söhtada neist leibarasokessest| kumbat sest ricka meehe lauwast langsit. Doch tullit needt koirat| ningk lacksit temma paiset. Se sündis agkas| eth se waine surri| ninck sai kandtut neist Englist Abrahami rüppe sisse. Se rickas agkas surri kahs erra| ninck sai mahamattetut. Kus temma nühdt pörgkus ninck wallus olli| töstis temma ommat silmat ülles| ninck negki Abraham kougkelt| ninck
