35
maad teenib ning oma isamaad ehib!… Kes seda enne on arwanud, kes mõtelnud ja kuulnud, et eestlaste keel nii kaugele jõuab? Mis wõib küll parem olla, et Eesti keele grammatik, katekismus, lauluraamat, jutlused trükis ilmuwad!“
Proowiks, kuda Stahl kirjutas, trükime siin mõned osad sõna sõnalt ja täht tähelt ära.
Luteri wiis päätükki on Stahli raamatus lühemal näol nii:
„Nedt Wihs Pehtückit meddi pöhast risti oppedussest.
„Se essimenne Pehtück on se oppedus sest Kesckussest echk nedt kümme Jummala Keskut.
„Se essimenne Kesck. Sünnul ep peawat töiset Jummalat münno eddes ollema.
„Se töine Kesck. Sinna ep peat Jummala sünno Issanda nimmi ilma asjat omma suh sisse wõtma: Sest Jummal ep tahap temma nuchtlematta jetma| ke temma nimmi kurjast pruckip.
„Se kolmas Kesck. Sinna peat se pöha peiwa pöhitzema.
„Se neljas Kesck. Sinna peat omma Issa| ninck emma auwustama| eth sünnul hehste keip ninck sinna kouwe ellat mah pehl.
„Se wihes Kesck. Sinna ep peat erratapma. „Se kuhes Kesck. Sinna ep peat se abbi ello errarickuma.
„Se seitzmes Kesck. Sinna ep peat warrastama.
„Se kadixas Kesck. Sinna ep peat üllekochto tunnistama omma lehembesse wasto.
„Se üdixas Kesck. Sinna ep peat tachtma sünno lehembesse Kodda.
„Se kümnes Kesck. Sinna ep peat tachtma sünno liggimesse naise| sullase| Tüdrucko| Weixet| echk keick mea temma perrale on.
„Mea pajatap Jummal neist sinnasest Kesckust? Temma ütlep ninda: Minna se Issand sünno Jummal ollen üx weggiw wehane Jummal nende pehle| kumbat münd wehastawat ke ned pattud neist wannambist Koddo otzip nende lapsede pehl| Kolmande ninck neljande põlwe tagga; Mutto neile| kumbat münd armastawat| ninck münno Kesckut piddawat| then minna hehdt emmis tohande pölwe tagga.
„Se töine Pehtück on se oppedus sest usckust.
„Minna usckun öhe Jummala sisse| Issa keicke weggiwesse| taiwa ninck mah loja. Ninck sisse JEsum
