389
mest korda Tartus H. Laakmanni juures 1842 ja pärast lugemata kordasid. See Jenowewa lugu leidis Eesti rahwa seas ootamata waimustatud wastuwõtmist, ehk ta küll kudagi wiisi Eesti rahwa elusse ei puudu. Jenowewa raamat sai täiesti rahwaraamatuks. Waewalt on eestlast olemas, kes Jenowewa haledat lugu ei tunne, ning weel praegu loetakse teda rahwa seas himuga. Jutu sisu on lühedalt nõnda: Grahw Siegfried Brabantist läheb Karl Martelli all türklaste wastu sõtta ja jätab oma noore abikaasa Jenowewa kodu majawalitseja Golo hoolde. Golo hakkab noort prouad armastama, aga proua ei wõta seda keelatud armastust wastu. Golo saab wihaseks ja laimab Jenowewad kirja läbi grahwi ees, et Jenowewa olla abielu rikkuja. Grahw käseb kirjas Jenowewa surmata. Kaks teenrit wiiwad teda ta pojaga metsa, et teda sääl surmata. Jenowewa palub wastu, ja teenrid jätawad ta elusse, aga Jenowewa peab tõotama ei iganes metsast wälja tulla. Jenowewal on poeg, kes wangis on sündinud. Mitme aasta pärast leiab tagasi tulnud grahw ühel jahil oma naese suures wiletsuses kaugel metsas, ja kurjus tuleb wälja. Jenowewa saab jälle grahwi prouaks, kuna Golo teenitud nuhtluse leiab. Jenowewa jutt on liigutaw ja ilus, ta on Eesti kirjanduses otse rahwa omaks saanud.
Aastal 1843 tuli Laakmanni juures wälja õpetlik raamat „Sipelgas“, esimene jagu. Siin on õpetlisi tükkisid sees, nõnda Amerika leidmisest, kokkuhoidmisest, wiina wastu wõitlemisest jne. Selles raamatus esimest korda näitab end Kreutzwald ka kõrgeandelise luuletajana, kelle salmikud täis õrna kewadest lillelõhna ja kosutawat lehtede haljust on. Teine jagu sellest raamatust ilmus alles 18 aastat pärast.
Aastast 1844 kirjutas Kreutzwald 31 aastat järgi mööda „Eesti rahwa Kasulist Kalendrit“, mis weel praegu Laakmanni juures ilmub. Kalendri lisas kirjutas Kreutzwald ladusat õpetlist juttu. Seda kalendrit loeti rahwa seas kümnetuhandete kaupa. Selles kalendri lisas tuli ka esimest kord wälja Kreutzwaldi naljakas mõis-
