388
doktori-auunimega ära teha ning oli ülikooli sellega läbi teinud.
Tartus sai Kreutzwald wäga sõbraks Eesti keele lektor Jürgenson’iga, keda ta juba Tallinnas oli tundma õppinud. See tegi teda Eesti keele uurimisega weel soemini sõbraks, kui ta juba oli. Pärast Jürgensoni oli Dr. Kreutzwald niisama soe sõber Dr. Fählmann’iga, kes ühes temaga arst, aga ka Eesti keele lektor ülikoolis, oli. Fählmann oli hoolega materjali kogunud Kalewipoja-laulu wälja anda.
Aastal 1833, kui Kreutzwald arstiteaduse tohtriks oli saanud, sai ta koha Wõru linnas, kus kreisi- ja linnatohtriks oli. Selles ametis on ta täitsa 44 aastat tegew olnud ja haigeid ja hädalisi awitanud oma arstinõuuga. Siin selles ametis kirjutas Kreutzwald ka oma kõige tähtsamad kirjatööd, mis tema nime üle maailma on kuulsaks teinud ja weel praegn teewad. Jürgenson’i-, Fählmann’i- ja teistega jäi Kreutzwald sõbraks ja wahetas nendega elawalt kirjasid. Kui aastal 1838 Tartus Õpetatud Eesti selts põhjendati, oli Kreutzwald ka üks põhjendaja. Selts wõttis nõuuks ka Eesti kirjawara, see on rahwa kirjandust, raamatute wäljaandmise läbi edendada. Häid Saksa keeli raamatuid wõeti nõuuks Eesti keelde ümber panna. Kõige esiti taheti joomise wasta wõidelda. Raamatute kirjutajate sekka loeti muidugi Kreutzwaldi esimeseks, kes ta ju ise eestlane oli ja Eesti keelt hästi oskas. Tema pani siis ka ühe raamatu Eesti keelde ümber, see oli Zschokke kiri joomise wastu. Kreutzwald pani raamatule päälkirjaks „Wiina katk.“ Raamat trükiti esimest korda 1840, aga on weel praegu saada, kui keegi teda osta soowib. Ta ei peaks kellelegi tundmata ega lugemata olema.
Kreutzwald oli esimese sammu kirjanduse põllul astunud. See ei pidanud wiimaseks jääma. Ta kirjutas Eesti keele ja kirjade üle nii hästi Eesti kui Saksa keeles. Iseäranis rohkesti kirjasid ilmus tema sulest ajakirjas „Inland.“ Ka wõitles siin Kreutzwald juba nende wasta, kes wõõriti Eesti püüdmistest arwasiwad.
Teine raamat, mis Kreutzwaldi sulest sigines, oli „Waga Jenowewa eluaeg,“ trükitud esi-
