380
tajaks. Noorel põlwel oli ta kaugeid maid waatamas käinud. Nõnda käis ta jala Tartust kuni Rooma linna ja jälle tagasi — mitmest riigist ja maadest läbi, kuna ju tol ajal weel raudteesid ei olnudgi. Wändras kirikuõpetaja ametis oli ta iseäraline, ja praegu jutustatakse temast rahwa seas naljakaid lugusid, kuda ta kord kellegi mõisnikule, kes talle „Mosese keppi“ näidanud, „Aaroni suitsetamise panni“ wasta pannud, ja kuda ta ütelnud, et ta reisil üksnes selle pärast kuristikkudest ja haudadest üle pääsnud, et „Jumal mõtles Wändra koguduse pääle.“ Kirikuõpetajana hakkas Körber ka Eesti kirjameheks ja andis hulga kirjasid wälja. Aastast 1859 kuni oma surmani aastal 1883 jürikuu 22. päewal elas ta Tartus ja on ka siin wäga palju Eesti keeli raamatuid kirjutanud, millest paljud ilma tema nimeta ilmusiwad.
Körber algas oma kirjamehelist tegewust Wändras aastal 1848, mil tema sulest „Jesusse elloramat, luggejalaste walmistamiseks“ ja „Küllaleib“ Tartus H. Laakmanni juures trükiti. Juba enne teda oli aga juba tema õpilane, Wändra kihelkonnakooliõpetaja, pärastene kuulus kirjamees J. W. Jannsen oma „Sioni kandleid,“ „Jutlusi“ ja „Sõnumitoojaid“ hakanud wälja andma. Körber aga laskis nüüd edespidi agarasti raamatuid ilmuda, mis ta oli kirjutanud; nõnda ilmus temalt 1849 „Teine Küllaleib“ ja „Karjalaste luggemisse ramat“ Tartus Schünmanni lese juures trükitud. Aastal 1850 ilmus „Josepi elloramat“ ja „Kina-rahwa ramat“ säälsamas; 1851 „Pähkle-ramat“ Pärnus Bormi trükis, „Palweramat“ 1. ja 2. trükk Tartus Schünmanni lese trükis, siis „Lomisse ramat,“ ja „Pühhapäwa hingeramat“ ja „Waimolik tähtramat“ ka säälsamas, aastal 1853 „Perli-ramat ehk lühhikesed waimolikkud mötted, kel ellowäggi sees“ Tallinnas Gresseli trükis ja „Uus Abd-ramat“ Pärnus, aastal 1854 „Waimolik aastaramat“ C. Mattieseni trükk, 1855 kuulus „Liwapoisi ramat“ Pärnus Bormi trükis, jutustab tõlkes poisikese lugu, kes Londonis liiwa müüs, ja „Elia ramat,“ 1858 „Tui
