379
Tähele panemata ei wõi ka jätta mõnda raamatut, mille kirjutajate nimesidgi kindlasti teada ei ole, mis aga siisgi wäga palju loetud oliwad. Nimetame siin järgmised raamatud: „Jöggi merres, könne isseärranis nore rahwa kassuks, agga ka wannamate rahwa öppetuseks,“ „Kuldorg ehk kulla saatja külla“ ja „Ristiinnimesse teekond taewa linna pole“ 1842, Tall. Gresseli juures, „Luige Laus“ 1843 Pärnus Bormi juures, „Irlanda ehk puhta ello wõit“ 1844, mida juttu ka wäga palju kordasid pärast on trükitud, Tartus C. Schümanni juures trükitud; kolm jagu „Mõnned juttud noortele ja wannadele armsaks aeawiiteks“ säälsamas. „Wenne südda ja Wenne hing Suwwe Jaani mällestussed surest Prantsuse söast“ Pärnus Bormi juures juba 1841 trükitud ja 1844 teist korda. 1843 jutt „Peter Pung, kaewandaja poeg.“ — „Leiwa-korwikenne ehk öppetussed ja juttustamissed ma-rahwa kassuks“ 1847—1849 12 wihku Pärnus Bormi juures. Siis weel Schümanni juures 1852 „Karrometsa Ado könned“ I., „Hallika Mihkel“ ja „Rahhomäe Hans.“ „Sõrwema löoke ehk 30 mõnnusat laulo“ 1862 Tall. Gresseli juures.
Wäga tuntud kirjameheks tõusis ka B. Gildemann, kes õpetliku raamatu „Juttustamissed Jummala rigist Ma peäl“ juba 1845 Saksa keelest ümber pani ja Pärnus Bormi juures ilmutas; see oli esimene täielisem kirikulugu Eesti keeles. Maadeteaduses andis ta wälja ka Pärnus 1849 „Mailma made öppetus.“ Wäga palju loetud oli tema ümberpandud jutt „Kannatlikko Helena luggu, kes 22 aastat mitmes willetsusses olnud“, ja „Petlemma esimene jõulupühha,“ mõlemad 1850, ja „Rosa, ehk: Lapse armastus“ 1851 trükis ilmunud ja palju loetud, siis 1852 „Lillekesed ehk: Mitme-suggused ja mitmed laulud ma-rahwale elloparrandamisseks ja auusaks aeawiteks,“ kõik Pärnus Bormi juures trükitud ja palju loetud.
Üsna iseäraline mees Eesti kirjanduses oli õp. Karl Körber. Tema sündis aastal 1802 paastukuu 23. p., studeeris end. Tartus usuteadust ja oli 1836 kuni 1859 Wändras kirikuõpe-
