Mine sisu juurde

Lehekülg:Eesti kirjanduse ajalugu Hermann 1898.djvu/350

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

342

olek — trükisse sõnakiri seda puhku ei (juhtunud ega) jõudnud. Pärast poole wõttis keegi kirikherra Akermann kõik sellesse puutuwad käsikirjad enese kätte ja algas neist täiel tõel sõnakirja kokkupanema, millel nii hästi Tallinna kui Tartu murre sees pidi olema. Aga paha õnn ei olnud weel ärawäsinud Eesti keelt surumast. Ligi kümmekund aastaid oli Akermann selle töõ kallal tegewusel olnud, siis suri ta korraga aastal 1855 ära, ning asja on karta, et tema lõpetajat enam ei ilmu mõnelgi ajal ja et seesama töö tema käest weel säärasesse seisu jäi, et teda ei wõi wäljaanda.

„Et rahwa sekka kõlbulisi kirjasid hõlpsamini wäljalaotada, asutas selts enese algamise aastatel Eesti raamatute müügi nelja paika: Tartu, Pärnu, Wõrusse ja Tallinna, mille juures ta ka kaks tuhat tükki sarnaste kirjade registert laskis trükkida; selles registris oli 63 raamatut nimetatud, ja teda jaeti rahwale hinnata wälja. See asi oli seda tarwilisem, et Eesti keelne kirjandus weel nüüdgi ei ole saanud seda auu, et teda kaubaks raamatu-poodides peetaks, waid ostja peab Eesti raamatuid otsima muist raamatu-trükikodadest muist wäikestest mustadest kraamipoodidest, millest neid wähe rahwa waraks leidub, tubakalehtede-, präänikute- ja muude sarnaste kaupadega segamini. — Esimesel aastal trükkis „Õpetatud Eesti selts“ mitmedgi kirjad Eesti keelel. Neid seltsi toimetatud kirjasid oli üleüldse wiis tükki, nimelt Kreutzwaldi eestistatud pärakiri, Zschokke meilgi tuntud ja trükitud kirjast „Die Branntweinspest,“ Eesti nimega „Wiina katk“; sama kirjutatud kirjake „Sippelgas,“ kogu wähemaid jutustusi; kirikherra Gehewe walmistatud Eesti lugemine Tartu murdel; lühikene jutustus Lutheri wiimastest elupäewadest, tõlge, millel on suur tähtsus selle pärast, et Fählmann on tema keelt painutanud sellel wiisil, millel tema tahtis Eesti keelt kirjutada; ja wiimaks trükkis selts Kreutzwaldi Eesti keelse õnne soowi Tartu ülikoolile, mis oma 50-aastast asutamise päewa aastal 1852 pühitses. Ajalehe wäljaandmisest rahwale on seltsis ka mitu korda jutt olnud, mis asi