257
Jaagupist ja Aabramist. Esimesest ei tea meie rohkem, kui et ta Torist pärit oli, ja nagu teinegi, juba poole-aastase koolitamise järel 1815 mõne wäikese Eesti keeli sõnade seletuse Rosenplänteri ajalehes awaldas. Kolmas aga nimega Aabram Holter, Sauga wallast Pärnu kihelkonnast pärit, sai kolme aasta pärast oma küla koolmeistriks, kirjutas mõned wäikesed Eesti keeli raamatud, nagu „Piibliseltsidest, Marri-pu-aia ehhitamisest, Arwo ehk Rehkendamise Eksemplid“ ja mitu wäikest tükki Rosenplänter ajalehte, nõnda et teda Napiersky ja Recke „kirjanikkude leksikonis“ kirjameeste hulka loetakse. — Kui ka Rosenplänter kaugel teaduslistest ja kirjalistest seltsidest elas, siisgi wõttis ta neist elawalt osa. Ta oli Kuramaa kirjanduse ja kunsti seltsi liige, Kuresaare Eesti seltsi auuliige, Riia kodanikkude kirjalise-tegewa seltsi kirjawahetaja liige ning wiimaks weel Läti kirjalise seltsi auuliige. — Rasked mured koormasiwad rängasti töökat meest, sest temal oli wäga suur pere toita ja kaswatada. Ta hakkas põdema, kuni surm teda 15. aprillil 1846 siit ilmast ära koristas. Lesk, sünd. v. Gernet, ja 14 osalt weel wäikest last jäiwad teda leinama.
„Tema kirjadest nimetan need, mis ta Eesti keeli kirjutanud.
1. Jutlus, mis Perno kihelkonnas õppetajast J. H. Rosenplänterist essimessel heinaku päwal kolmatkümmend 1812 aastal Perno linnas sai petud. Pange aega tähhele. Pernos 1812. 23 lhk.
2. Kirjotusse-lehhed. Pernos 1818. 21 lehte.
3. Üks ABD ramat. Pernos 1823. 1 poog.
4. Manitsusse-sõnna. (O. W. Masingi Nädala-Lehes).
5. Tallinna Kalendri lisa, Gresseli juures 1821.
6. Andis wälja: Laulud, mis neljandamal heinaku päwal (mil päwal, saa aasta eest, meie Liiwlandima Wenne-wallitsusse alla tulli), 1810 Perno makirrikus laultakse. Pernos (1810). 7 lhk.
7. Lillikessed I. leht. Pernos 1814. 16 lehk.
8. Perno Intressi-Kassa Seadus. Pernos 1831. 15 lehek.
9. Kolilaste seadus, ehk iggapäine meletulletus, mis neil koddo,
