256
uuesti koolipingile läinud, kui raha oleks olnud. Waesel lapsel ei jäänud muud nõuu üle kui kodukoolmeistriks hakata ja selle ameti kõrwal ise hoolsasti õppida ja raamatute waral iseennast koolitada. Maal oli ta koolitajaks ühe kirikuõpetaja majas ja mõnes muus paigas, kuni ta wiimaks Riia sillakohtu kanzelei kirjutajaks hakkas. Kui keiser Aleksander I-se ajal 1802 Tartu suurkool asutati, läks Rosenplänteri õppimise püüdmine uuesti elawamaks. Ta asus Tartusse elama. Siin oli hommiku-maa keelte professor Hezel parajasti ühe õpetuse- ja kaswatuse-kooli asutanud, kus Rosenplänter koolmeistriks sai. Ta õppis nüüd wirgalt ja sai mai-kuul 1803 Tartu suurkooli üliõpilaste hulka üles wõetud. Ta studeeris siin nii hoolsalt usuõpetust, et juba 1806 kauni eksami järel kandidaadiks sai. Nüüd hakkas ta Eesti keelt uurima, mis ta wäsimata hoolega kuni eluotsani edasi toimetas. Kui ta 1807 Liiwimaa kiriku-kohtus oma õpetaja-eksami oli teinud, waliti teda 13. dez. 1808 Tori kiriku-õpetajaks. Ei saanud ta sääl aga kaua wiibida, sest juba 7. mail 1809 kutsuti teda Pärnu Elisabeti ehk Eesti kiriku õpetajaks ja säälse konsistoriumi nõuumeheks. Siin algab tema töörikas elu. Ta pidas siin auusasti 37 aastat õpetaja-ametit, muretses truusti ja hoolsasti oma kiriku ja suure koguduse eest. Tema tööpõld oli aga weel laiem. Oma kirjadega, mis ta Saksa, Eesti ja Läti keeles awaldas, on ta üle Balti kubermangude kuulsaks saauud. Tulusat õpetust ja kasulikka mõtteid on ta palju rahwa sekka külwanud. Kõige rohkem on ta aga Eesti rahwa ja keele edenemiseks tööd teinud. Sellest annawad tunnistust tema trükitud jutlused, kooli- ja muud raamatud, nimelt aga tema üliwäga tähtis ajaleht. Selle juures ei waadanud ta kulude pääle, mis küll wäga suureks läksiwad, sest aitajaid oli wähe.
„Ta püüdis ka rahwast seeläbi edendada, et ta temale tublid koolmeistrid muretses. Ta walitses terased Eesti noored mehed wälja ja koolitas neid ise umbes kolm aastat koolmeistri-ameti tarwis. Nõnda loeme Rosenplänteri kirjadest ühest Andresest,
