190
aastast 1739. See eeskõne näitab uuesti oma wiisi, mis meie juba oleme läbi wõtnud, kuda nimelt ristiusk aega mööda rohkem rahwa sekka tungis. Tähtsa töö oliwad Piibli ümberpanijad ära teinud kuid Eesti rahwa ligi ei astunud nad selle läbi mitte. Nad räägiwad, nagu loeme rahwaga ikka „teie wanemad,“ „teie,“ „teie wanemate patud,“ ja „t. w. uskmata meele pärast nuhtlused,“ „waene talupoja-rahwas,“ jne., just nagu ei oleks ümberpanijate wanemad midagi pattu teinud ja iseenesestgi mõistes, et wiimsed mitte „waene talupoja-rahwas“ ei olnud, waid isesugune kõrge rahwas — pea nagu patuta inglid, kuna ju teada on, et just nende esiwanemad oliwadgi Eesti rahwa „waeseks talupoja-rahwaks“ teinud kõik kõrgemat sugu Eesti mehed wanal ajal ära tappes nii, et tõesti „waene talupoja-rahwas“ üle jäi, kuna tapjad ise „ülemaks rikkaks rahwaks“ hakkasiwad ja Eesti rahwas üheks ainsaks alamaks seisuseks alla suruti. Piibli ümberpanijatele ei tulnud meeldegi, et just Piiblis see põhjusõpetus leidub, mille järele Jumala ees kõik inimesed ühesugused on.
Kuda pääle selle Uue testamendi käsikiri, mis Hornungi tehtud, kaduma läks ja selle pärast Jumal Saksamaalt jälle tagasi saatis, seda teame juba enne antud lugudest.
Et Piibel niihästi kui täitsa Hornungi keeles ja kirjawiisis ilmus, ei arwa me siin palju näitusi tarwis olewat. Anname Piibli alguse sõnad siin täht tähelt:
„Algmisses loi Jummal taewast ja maad. Ja se Ma olli tühhi ja paljas, ja pimmedus olli süggawusse peäl, ja Jummala Waim olli lähwitamas wee peäl. Ja Jummal ütles: Sago walgus, ja walgus sai. Ja Jummal watas se walguse, et ta hea olli, ja Jummal teggi wahhet walgusse ja pimmedusse wahhele. Ja Jummal nimmetas se walgusse päwaks, agga se pimmedusse nimmetas temma ööks.“
Teiseks paneme weel proowiks palakese 1. Kuning. r. 19, 1—18, et näidata, kuda ja missuguses keeles Piibli sisu trükitud oli:
„Ja Ahab andis Isebelile teäda keik, mis Elias teinud, ja keik sedda, et ta olli keik prohwetid
