180
armastate seda pimedust enam kui seda walgust, ja see paha süda ei taha siis Jumala sõna õieti õppida, uskuda ja seda mööda Jumala poole pöörata.
Wõib küll olla, armas õpetaja, aga teistel on ka palju süüdi, kes meile ei anna aega Jumala sõna õppida; seepärast jääme meie patu rumalusesse, langeme pattu ja läheme igawese surma sisse.
Ära räägi nõnda, armas Rein, teised ei wõi teid keelata Jumala poole pööramast. See paha süda wõtab tühja wabandamist ja tõstab ikka süüdi teise pääle, aga Jumal mõistab otsekohe kohut. Kui teie enam hoolt kannaksite oma hinge õnnistuse pärast, küll teie ka enam aega saaksite. Paluge Jumalat, siis Jumal küll kõik asjad teie hinge hääks mõistab käänata.
Sina aga, armas Rein, jäta kõik tühja wabandamist maha, tõtta ja päästa oma hing!
Oh Issand Jesus, ole sina see õige ärapäästja, mina ei wõi ühtigi sinna juurde teha.
Kas sa tunned ja usud ka, et üks raske patusüü sinu hinge pääl on, et sa oma ligemise oled tapnud?
Küll olen ma raskesti Jumala wastu eksinud. Oh Jumal, anna andeks ja päästa mind were süüst!
Eks sa wõi siis pöörata patust ja Jesuse sisse uskuda?
Mina usun, et mina omast meelest ja wäest ei wõi mitte Jesuse sisse uskuda, ega tema juurde saada; see ’pole ka meie wõtmine, kui Issand ise ei anna seda.
Kuda palud sa siis Issandat?
Mina palun südamest: rõhu sina, Issand, mu süda katki, ja tee tasaseks elutee.
On sul ka kindel lootus Jesuse armu pääle?
Jumal teab, süda on wäga kurw, mõni kord heitib inimene ära, ja siis tuleb ta meelde: Jumala juures ’pole ühtegi asja wõimata.
Waata, nõnda wõtab püha Waim sind armulikult kutsuda õige usu poole oma kalli sõna läbi. Kui sa oma uskmata südant tunned, siis mõtle, et Jumal, kes taewa ja maa loonud ja oma ainu sündinud poja sinule lunastajaks andnud, wõib ja tahab ka kindlat lootust sinu südames luua, ning ohka südamest: Loo minu