167
Mis siis teie kaswandik teeb?
Ta on weel abd pääl, saab näha, mis tast sünnib.
Et andke aega, ehk õpib ka ikka. Millal on ta hakanud?
Nüüd sel talwel.
Küll ta siis mõistab ju tähti weerida.
Ei ka, temal on sant pää.
Mitmel korral on teie lapsed katekismuse raamatu läbi wõtnud?
Ühel ainul korral.
Kelle käest õpiwad nemad?
Teiste laste käest.
Miks teie ei pane neid kooli?
Kust meil seda jõudu on! Ja need wäetimad tahawad weel harimist ja waatamist.
Mikspärast panewad siis Saksa rahwas niisuguseid kooli?
Ise-lugu on nendega.
Mis ise-lugu?
Kool on ligi, ’pole neil ka tarwis kotti juurde panna.
Üks kõik, kus nemad sööwad, kodus wõi wäljas.
Ei ka, armas isand, kotti kulub wäga palju; kodus lakuwad körti, leent wõi mis käes on.
Küll Jumal annab ikka nii palju, et nad nälga ei sure.
Ehk ta wõiks küll anda, meil on ometi tühi jõud.
Pidage teie aga oma laste eest muret, ja lootke Jumala pääle; küll Jumal tühjale jõuule ka jätku annab.
Kas siis lapsed koolis paremini õpiwad, kui kodus teine teise käest?
Nad õpiwad selgemini lugema, loo-wiisid ja lood üles wõtma.
Siis oleks küll hää kooli panna.
Tehke aga seda, kõige enamasti selle pärast, et ma neid ka iga päew loetada wõin.
Tahame siis katsuda, kust meie nõuu hakkab.
Kolmas jutt.
Tere õhtust, rahwake!
Tere tulemast, armas kirikuisand.
Kas annate mulle öömaja?
Jumal hoidku seda keelamast, öömaja on Jumala pärast.
Siin ma näen, et teie asemed walmis on, kas lähete juba magama?
Juba see aeg jõuab kätte.
Kas olete õhtupalwe lugenud?
Oleme pääst ka lugenud, nii palju kui mõistame.
Eks teie siis mõista oma enese südamest Jumalat paluda?
