Mine sisu juurde

Lehekülg:Eesti kirjanduse ajalugu Hermann 1898.djvu/122

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

114

kõik needsamad. Üksnes Embkeni asemik oli Järwa Madise õpetaja Jeremias Rublach, Winkleri asemel Kullama õpetaja Reinhold Riesenkampff ja de Moulini asemel teine üliõpilane Johann Hornung. Jällegi ei sündinud meeled mõtted kokku. Räägiti ja waieldi risti ja põiki, riieldi tähtsate põhjusmõtete pärast, aeti tühja jonni kõrwalistes asjades. Tähtsaid küsimisi oli kaks: 1. Kas peab tõlge Lutheruse Saksa-keelse Piibli põhjusel sündima wõi aga alguskirja, see on Ebrea ja ja Greeka keele järele? Mis otsusele siin jõuti, seda ei ole teada. 2. Waieluste kesk-koht oliwad Bengt Johann Forseliuse uuendused Eesti kirjawiisis. Seni peeti Stahli eeskujuks ja koolmeistriks, tema keeletarkust weatuks ja eksimataks. See oli nimelt kõigi wanemate õpetajate arwamine. Nende meelest oli see iseenesest mõista, et ka Piibel täiesti Stahli keele jälgedes pidi käima. Aga waata imet! Ootamata tõusis selle wasta kange torm ja wastuseismine nooremate poolt. Nemad oliwad Stahli mõjust weel wabad, õppisiwad keele rahwa suust kätte ja tahtsiwad otse nõnda kirjutada, nagu rahwas rääkis, mitte nagu Stahl õpetas. Südikaks eestwõitlejaks oli nendel uue kirjawiisi looja ise, Bengt Forselius, temale kangeks toeks üliõpilane Johann Hornung, meie praeguse kirikukeele isa. Miks aga wõttis Forselius uuendusi ette? Ta nõudis, et kirjawara mitte üksnes ei trükita, waid neist ka tarwitatakse, kelle hääks ta walmistatud. Need oliwad Eesti talurahwas. Nemad pidiwad lugema õppima. Lugemise õpetust ja õppimist tahtis Forselius wõimalikult kergeks teha. Seepärast olgu kirjawiis loomuline: Nõnda kirjuta, kudas räägid ja loed? Seda nõudmist ei täitnud senised raamatud sugugi. Esimesed, kes Eesti keeli kirjutasiwad, oliwad wõõrad õpetajad, ja et meie keelel oma kirja ja kirjutuswiisi olemas ei olnud, siis andsiwad nad tähtedele sellesama häälewäärtuse, mis neil Saksa keeles oli. Nad kirjutasiwad Eesti sõnad just nõnda, nagu oleksiwad nad süda Saksa-keelsed. Terwe Saksa tähestik wõeti Eesti keelde; mitmed Saksa tähed segati meie kirjasse, mis sinna kogunisti tarwis ei a olnud, nõnda kui c, ch, ck, z, tz,