105
et naene wõi tüdruk üle neist ei astu, muidu lõhkewad kirwe tarwitaja käed. Nad hoiawad, et keegi üle nende wöö ei astu, muidu kardawad kärnu ja ohatesi saada. Nad lasewad endid ennemini halja kui kuiwa puuga lüüa, sest pärast saada ihu selle puu sarnaseks. Ka hoiawad nad endid kederwarrega löömise eest, mis õnnetust ja kahju tuua. Kui nad esimest korda terwet leiba lõikawad, wiskawad esimese palukese ära, niisamati heidawad esimese tilgakese kannust wõi riistast ära, millest joowad, miks nad seda teewad, ei tea mina, ohwerdawad wist paganuse aja kombe järele kuradile. Ranna-talupojad on mulle jutustanud, et mõni kord nende paadid nõiutud on — nii, et nad ka hääl tuulel edasi ei saa. Kui seda sünnib, siis ei tea nad muud abi, kui et Excrementum puellae incorruptae (rikkumata tüdruku wäljaheidet) saawad, millega paadi pinkisid wõiawad, siis kaob wiga. Ka ütlewad, et kuradit kõige paremini wõib ära ajada sellega, mis Excrementum foeminarum menstruatarum (kuuriides olewate naesterahwaste wäljaheide) on, sest kurat seda ei salli. Haigetele soewad nad päid, ja kui täid jooksewad ukse poole, siis peab haige surema ja uksest wälja minema. Kui nad kapsataimi müüwad, kastawad neid õllega, muidu lähewad teised taimed hukka ja närtsiwad. Nad ei korista sõnniku-weol maha kukkunud sõnnikut kokku, muidu olla palju kilkisid ja lutikaid majasse karta. Ka teha säärane sõnnik wäljale weetud palju tuliheina ja ussa wilja sisse. Nad ütlewad, et kes kassi wõi koera on ära poonud, see ei tohi herneid ja linu külida, sest see külw läheb hukka, ei kaswa ega idane, selle pärast teemad seda enamasti naesed. Wankrist wõi saanist maha kukkunud heinu ei lase nad lojuseid süüa, ütlewad, et lojused siis täid saawad. Kui nad härjaikkeid teewad, waatawad, et kätt ja sõrmi ei lõika, kardawad, et siis ike härja weriseks litsub. Oma wikatid arwawad nad hommiku wara kaste ajal paremini lõikawat. Oma elajate kellad lasewad nad aprilli kuul teha, ütlewad, et muidu metskiskjad elajaid kiusawad ja murrawad. Lambaid ei niida
