politsei võimul. Pühapäevadel ei tohi tööd teha, ei kedagi voori peale saata, vaid käidagu kirikus. Lagunenud kirikud ja koolid ehitatagu üles ja seadusevastane ja armuta valitsus talupoegade üle kadugu. Ärgu keeldagu talupojale lapsi kooli saatmast. „Eesti rahvas ei ole loomu poolest mitte halvem kui muud rahvad. Sellepärast ei ole õigust neid väljakannatamata orjuses pidada, vaid pärisorjus on, nagu kõikide teiste rahvaste juures, nende õeluse ja tigeduse peapõhjus.“ Talupojad lastagu vabaks! Korralikud õpetajad tulgu ametisse! Patronaadiõigus, mida kurjasti tarvitatakse ja mille abil kõlbmata õpetajaid ametisse õnnistatakse, kadugu, kui igakord teda kirjalikkude tunnistuste najal kindlaks ei tehta. Õpetajaks kõlbab ainult see, kes usuteadust on õppinud. Praostid ja õpetajad tulgu kaks korda aastas Tallinna kokku, et koguduse elu üle nõu pidada ja oma teadmist laiendada. Rootsi kirikuseadus pandagu esiotsa maksma!
Mõisnikud Rudbeckiuse korralduste vastu.Selsamal ajal tulid mõisnikud Tallinna maapäevale. Rudbeckius pani neile oma õiglased ja otstarbekohased nõudmised ette. Niisugust keelt ei olnud veel keegi eluilmas nendega julenud kõnelda. Kõik puudused salati nende poolt upsakalt maha. Kõik paranduse-ettepanekud tõugati vihaselt tagasi. See käivat ju nende „õiguste“ vastu. Nii oli Tallinnamaa mõisnikkude vastus Gustav Adolfi heatahtlikkude ja tarvilikkude nõudmiste peale. Oleks ausameelne kuningas kauemini elanud, pihuks-põrmuks oleks ta meeste „õigused ja eesõigused“ teinud, kelle elu alasti omakasu juhtis.
Liivimaa kiriku seisukord.Liivimaale Rudbeckiuse kirikukatsumine ei jõudnud. Siin korraldas kiriklikka olusid Hermann Samson, kes Poola ajal Riias kartmata jesuiitide vastu häält oli tõstnud ja kelle Gustav Adolf 1622 Liivimaa superdendiks nimetas. Liivimaa koguduste seisukord oli veel halvem kui Tallinna pool. Nagu tuli oli Poola valitsus oma korratustega, jesuiitide tegevusega ja alaliste sõdimistega üle maa käinud. Lausalt maalt oli evangeeliumiusk nii hästi kui hävitatud. Mõnda katoliku koguduse välist kommet leiti siit ja sealt. Rahva süda hoidis paganuse poole ja rahva elukombed ei tunnistanud ristiusku. Kirikukatsumistel, mis Rootsi aja hakatusel kohe ette võeti, ilmus, et paiguti lapsi enam ei ristitud, armulaual ei käidud, naisi rööviti, surnud maeti pühadesse metsatukkadesse. Kirikud seisid varemetes, kirikumaade peal kasvas mets. Hermann Samsoni tegevus.Väsimata istutas ja kastis Samson. Kõlblikud mehed seadis tema ametisse, sinodile kogus tema nad nõupida-
