nõu pidada, kuidas kogudustele „täielikku ja heaks kiidetud õpiraamatut“ kätte anda. Vististi mõtles ta Rooma katekismuse peale. Et raamat tõesti Eesti keeli trükis oleks ilmunud, ei usu meie mitte.
Usupuhastus.Siit lehvib juba uue aja vaim ja usupuhastuse õhk meile vastu.
Linnad — hariduse, õiguse ja seaduse kaitsjad.Usupuhastuse taimelavadeks saavad meil linnad. Olid ju nemad ka muidu kesk-ajal iga edenemise kandjad. Nemad tekkisid endiste maalinnade asemele, uute kantside ümber, sündsate veeteede äärde. Ühel maal, kus peaaegu iial mitte rahu ei olnud väljaspool ega rahu ei peetud oma keskel, kus maaisandad mitte ei häbenenud teineteist veristada ja vastastikku alamaid hävitada; ühel ajal, kus omavoli seaduseks tõsteti ja elu ja omandus tühi sõnakõlks oli, paistavad mässavast merest linnad kui kindlad paigad silma, kus jõukas elamine maad võttis ja hariduse idud tärkasid; kus õigust ja seadust au sees peeti; kus vali kord, ustav töö ja oma jagu politikaküpsust valitses; kus julgust leiti ja kohust tunti ka vägimeestele vastu astuda, kui üleüldine kasu seda nõudis. Linnade eesotsas seisid Riia, Tallinna ja Tartu niihästi rahva arvu kui ka rikkuse ja mõju poolest.
Usupuhastus Riias.Riia linnas elas selsamal ajal, kui evangeeliumi selge õpetus Vittenberis helisema hakkas, kaks venda, Jakob ja Andreas Jakob ja Andreas Knopken.Knopken nimi, mõlemad Peetri kiriku preestrid. Nooremal vennal Andreasel oli hea pea ja kange edasiõppimise himu, sellepärast jättis tema õpetaja-ameti maha ja läks Saksamaale, et suuremat tarkust koguda. Treptovi linnas leidis tema koolikoha ega mõtelnud enam Liivimaa peale. Kooli juhatas Dr. Johann Bugenhagen, Lutheri pärastine parem käsi. Bugenhageni kaudu sai Knopken Lutheri kirjaga „Ristikoguduse Paabeli vangipõlvest” tuttavaks. See võitis Knopkeni südame tõetundmisele. Kooliõpetajad istutasid evangeeliumi valgust ka õpilaste hingedesse. Need aga mõistsid käärivas noorusetuhinas Lutheri õpetused valesti ja pidasid seda ristiinimese vabaduseks, et nad katoliku-usulisi hakkasid pilkama. Rongikäigul pildusid nemad Rooma preestrid poriga ja varastasid Püha-Vaimu kirikust pildid ja kujud ära, mis teisel hommikul linna kaevudest leiti. Rahutuste tagajärjel pandi kool kinni. Kooliõpetajad ja koolipoisid põgenesid igaüks omale poole. Nende palve peale tuli 1521 Andreas Knopken Riiga tagasi ja sai jälle vana koha peale. Aga täiesti uues vaimus, nagu ta ise uueks oli saanud, õiges
58
