IV. Järk: Inglis maa.
§ 112. Alfred Suur.
Alfred: 871—901.1. Egberti järeltulijad (§ 95, 3) pidiwad alalõpmata Normanlastega wõitlema, kes aast aastalt ikka uueste maad laastasiwad, kunni kauniste kaswatatud Alfred, keda ajalugu pärast Suureks hüüdnud, walitsema sai 871. Aga temagi wõidud ei mõjunud, sest uued hulgad ilmusiwad ning sundisiwad teda wiimaks, sest et terwe riik ära oli wõetud, üht talwet ühe Karjase onnis.karjase onnis sulasena elama. Sääl olla perenaene teda korra kolde ette tule juure jätnud, et leibade järele walwaks. Aga mees lasknud, tulewate lahingite pääle mõteldes, leiwad ära kõrweda, nii et naene tõrelenud: „Küll su hambad, laisk sulane, leiwa pääle terawad on, aga järele waatamas ep ole sul silmi ega käsi!“ Kuid teisel kewadel kogus arwatud sulane oma ümber niipalju ustawaid, kui wõimalik, ning käis mülgaste tagant leerist Normanlasi tülitamas. Daani leeris.Korra läks ta ise koguni waenlaste leeri, kuhu ta kandlilööja riides sisse pääsis, uuris ta läbi ja läbi ära ning kutsus siis kõiki sõdiwaid Inglasi oma lipu alla. Suure rõõmuga täideti seda ning Eddingtoni lahing: 880.Eddingtoni lahingis 880 sai tema Normanlastest, kelle leeri ta ära wõttis, täieste wõitu, nii et nende kuningas ristiusku heitis ning ennast Alfredi laenuliseks tunnistas. Mõne aja takka tuliwad küll Normanlased tagasi, aga pidiwad tühjalt ümber pöörma. Nüüd wast wõis Alfred rahu kaitsmises oma riigi hääd taga nõuda.
Alfredi sisemine tegewus.2. Seesama käsi, kes 56 lahingis oli wõidelnud, wõttis rahu päiwil sule kätte ning kirjutas oma rahwalle kõige tarwilisemaid raamatuid ning seesama mees, kes sõjas alati esimene olnud, oli ka rahus esimene igal pool. Maajautus.Ta jautas parema korrapidamise pärast maa wäiksisse maakondadesse ning neid weel iseosadesse, nii et iga kümne waba perekonna pääle üks kümnik ammetisse seati, kes oma alla ustud meeste eest pidi wastutama. Kohtupidamine.Ning sündis tema wallas kedagi kurja ja ta ei suutnud kuul ajal süüdlast kätte saada, siis pidi ta ise, kui tarwiline wabandus puudus, kahju tasuma. Sai aga kuningas kohtumõistja kuskilt waleteu päält kätte, siis sellel armu loota ep olnud. Ja pea oli maa kurjategijaist nii lage, et ‚kuldkukru kautaja kuu aega hiljem oma raha säältsamast leidis, kuhu ta kukkunud‘. Niisamuti kandis kuningas Kirik ja kool.kirikute, kloostrite ja rahwa õpetamise eest hoolt. Õpetatud mehi kutsus ta wõerailt mailt oma riiki ning laskis neid õpetuseraamatuid muretseda, kellest ta isegi mitu walmistas. Elukord.Mitte wähem ep ol-
