seda naeruks. Muhamet tõendas küll: „Wõi pandagu wastaliste poolt päike mu paremasse ning kuu mu pahemasse kätte, siiski mina oma sõnast ei tagane!“ Aga seegi ei mõjunud. Kaaba.Jah Kaaba, Mekkas auustatawa tuulekiwi, ülewaataja Koreischi sugukond hakkas teda pärast onu ja Kadidsha surma, kes teda senni kaitsenud, taga kiusama ning püüdsiwad teda wiimaks hukka saata. Aegsaste weel sai prohwet, nagu ta ise ütles, Gabrieli läbi, kurjast nõuust kuulda ning põgenes Mekka linnast Medina linna 622; seda põgenemist hüütakse Arabia keeli Hedshra: 622.Hedshra ning sest aastast saadik arwawad Muhametlased oma aega[1]. Medinas aga wõeti teda suure auuga wasta ning ‚pea oli põgenejast prohwetist waimustatud wäepäälik saanud‘, kes oma soldatitele hüüdis: „Keda sõna patust ei pööra, seda pööraku mõek. Ususõdija palk.Mõek on taewa wõti. Üks tilk werd Jumala riigi eest ära walatud, üks öö sõjariistade all oldud — ning see mõjub enam kui kahekuine palwe ja paastumine. Ning wiimsel päewal hiilgawad usklikkude haawad otsegu rubinikiwid ning lehkawad kui balsam. Kes lahingis langeb, saab paradiisi würstiks.“ Sinna juure lisas ta, et keegi Muutmata saatus.saatuse eest, mis tema osaks seatud, sest et ta muutmata, põgeneda ei wõi: „Kes langema peab, see langeb, kui tema ka sada penikoormat lahingist kaugel on; ja keda Issand hoida tahab, see wõib julgeste otse waenlaste noolte, odade ning mõekade wahele tungida, talle ei sünni mingi wiga.“ Säherdune tõutus ning õpetus mõjus enam, kui keegi wõis arwata. Sadadega läks ta lahingisse ning tuhanded taganesiwad. Terwe Arabia wõideti ära. Mekka minek: 630.Mekkagi tegi oma wärawad lahti ja prohwet sõitis, walitsusekepp käes, oma armsama kameli seljas linna sisse, kust ta 8 aasta eest oli pidanud halwalt põgenema. Weel kord käis Muhamet Mekkas, juba poolteistsaja tuhande uskliku saadetawal: ta pühitses Kaaba pühaks paigaks, kuhu juure iga usklik wähemalt korra oma elu sees pidi rändama. Pea pärast seda jäi prohwet Medina linnas haigeks ning Muhameti †: 632.suri 632, kuna wiimsel jõuul oli hüüdnud: „Üles, kõrgemate kaasaliste juure paradiisi!“ Medina moscheesse, mis ta ise ehitanud, pandi ta surelik põrm raudkirstu hingama.
Islam.3. Muhameti õpetus on koranis, ühtlasi usuõpetuse ja seaduse raamatus, mis pärast prohweti surma üksikuist
- ↑ Muhametlastel on kuu-aastad, kellel 354 päewa, pruugiks. Tahetakse teada, missugune meie kalendri-aasta Muhametlaste kalendris on, siis arwatagu 621 räägitawast meie arwust maha, jagatagu ülejäädaw 32 läbi ja arwatagu jagu endise ülejäädawa juure: leitud summa tähendab Muhametlaste aastat. Seega on meie aasta 1879 neil aasta 1297.
