Mine sisu juurde

Lehekülg:Üleüldine ajalugu Bergmann 1879.djvu/124

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
112
Wana aeg. Rooma riik. 2. piir: VII, § 70. Sulla.

tade alla, truuks jäänud Latini, Etruri ja Umbri sugudelle anti kodaniku õigus kätte ning Marius ja Sulla saadeti „mässajaid“ maha rõhuma. Need wõitsiwad ühendusosalisi mitmes lahingis, aga ei suutnud mitte maha rõhuda. Sääl kuulutasiwad Roomlased, et waenule otsa teha, päälegi kus teised tormid karta oliwad: „Iga Italia ühendusosaline on Rooma kodanik!“ Siiski hoidsiwad nad „walimise õigust“ tükikese tagasi.

1. Mithridatese sõda: 88.3. Senni oli Asia maal Pontuse kuningas Mithridates säälseid Rooma alamaid ja sõpru oma nõuusse awatelenud ja ühe päewaga 80,000 meest, kellel Rooma toga seljas oli, ära hukata lasknud, ka Greeka rahwast ukutanud Rooma walitsuse alt lahti lööma, mis Athena ja Thebä linn kuulda wõtsiwad. Seda meest pidi ruttu karistatama ja Rooma osawam sõjapäälik kähku idasse minema. Aga mitte Mariust ei saadetud sõtta, waid Sulla waliti ülemaks päälikuks, sest et temal wiimses sõjas rohkem õnne oli olnud. Ja ta astus oma wäe ees päälinnast wälja.

1. Kodusõda: 88—81.4. Nii kui Sulla Rooma linnast eemal oli, püüdis Marius rahwa meelt teisiti käända ning ise ülemat walitsust Mithridatese sõjas kätte saada. Ja ühe Mariuse meelelise woliniku elawa kõne järele wõeti tõeste ülem wõimus Sullalt ära ning anti Mariusele. See näitas oma esimest wõidurõõmu Sulla meelelisi riisudes ja tappes üles. Aga Sulla ep olnud weel mitte kaugelle jõudnud, kui talle Mariuse tegemisest ja rahwa käsust sõnumet wiidi. Tema jättis sedamaid Asia tee kõrwale ja tõttas kõige wäega Sulla Rooma wärawa all: 88.Rooma wärawa alla, kus ta sisselaskmist nõudes tuld ja mõeka tõutas, kui mitte sõna päält ta käsku ei täidetaks. Wärawad tehti lahti, Marius oma wäikse hulgaga ei suutnud mitte wasta panna, waid pääsis aga hingega põgenema. Siis nimetas Sulla mitmed oma meelelised senati liikmiks, seadis mõned asjad korrale, mis wahe ajal segamini läinud, ja siis alles pööris ta oma silmad jälle ida poole, et Mithridatese julgust ja werejänu mõegateraga kustutada.

Marius.5. Senni oli Marius põgenedes mitu korda surma suus. Korra sai ta taluwankrille kraami alla hüpata, kui taga-ajajad kannul oliwad. Korra jälle põgenes ta soho ja peitis ennast pilliroogu, aga säält leiti ta üles ning wiidi wangitorni. Sinna saadeti üks Cimbri ori teda ära tapma. Aga Marius waatas põlewal silmal timuka pääle ning hüüdis: „Sina mees: kas sina tohid Mariust ära tappa!“